Devoni liivakivi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.3
PResümee puudub
 
4. rida: 4. rida:
'''Devoni liivakivi''' on [[Devon]]i ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud [[liivakivi]].
'''Devoni liivakivi''' on [[Devon]]i ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud [[liivakivi]].


Liivakivist koosneb suurem osa Eesti all lasuvast [[Devoni ladestu]]st, mis sadestus Eestit katnud vahelduva veerežiimiga meres. (Sama ajastu kihtides leidub siiski ka [[savi]]sid, [[Dolokivi|dolokive]] ja [[dolomiitne mergel|dolomiitseid mergleid]], harvem [[lubjakivi|lubjakive]].)<ref name="geo" /> Sellest koosneb pea kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemine osa ehk pealiskord.<ref>{{Netiviide |url=http://www.koduaed.com/voimalikud-mineraalsed-ehitusmaterjalid/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-09-19 |arhiivimisaeg=2013-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131211061111/http://www.koduaed.com/voimalikud-mineraalsed-ehitusmaterjalid/ |url-olek=ei tööta }}</ref>
Liivakivist koosneb suurem osa Eesti all lasuvast [[Devoni ladestu]]st, mis sadestus Eestit katnud vahelduva veerežiimiga meres. (Sama ajastu kihtides leidub siiski ka [[savi]]sid, [[Dolokivi|dolokive]] ja [[dolomiitne mergel|dolomiitseid mergleid]], harvem [[lubjakivi|lubjakive]].)<ref name="geo" /> Sellest koosneb peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemine osa ehk pealiskord.<ref>{{Netiviide |url=http://www.koduaed.com/voimalikud-mineraalsed-ehitusmaterjalid/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-09-19 |arhiivimisaeg=2013-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131211061111/http://www.koduaed.com/voimalikud-mineraalsed-ehitusmaterjalid/ |url-olek=ei tööta }}</ref>


Eestis pärineb liivakivi eelkõige Alam- ja Kesk-Devonist, jäädes kuni 109 m sügavusse. Kesk-devoni alguses kujunes Eesti aladel 15–47 m paksune madalmeres ja [[Delta|delta]]aladel kuhjunud [[Pärnu lade]]me liivakivilasund, hiljem settisid [[Narva lade]]me [[karbonaatkivim]]id ning devoni teisel poolel kuhjusid liivakad setted vaheldumisi savikate kihtidega üle 200 m paksuseks lasundiks, mis jaguneb [[Aruküla lade|Aruküla]], [[Burtnieki lade|Burtnieki]], [[Gauja lade|Gauja]] ja [[Amata lade]]meks.<ref name="geo">[http://www.geoeducation.info/geoturism/devon.php "Devon Eestis"] Projekti "Geoturism Eestis ja Lõuna-Soomes" koduleht</ref> Devoni liivakivist on Eestis leitud eriti rohkelt just [[rüükala]]de [[fossiil]]e, 19. sajandil uurisid neid [[Tartu Ülikool]]i professorid [[Hermann Asmuss]] ja [[Constantin Grewingk]].<ref name="linnaski">Ain Vellak, Peep Mardiste [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov99/paljand.htm "Liivakivi paljandub linnaski"] Loodus, 11/1999, lk 34–37</ref>
Eestis pärineb liivakivi eelkõige Alam- ja Kesk-Devonist, jäädes kuni 109 m sügavusse. Kesk-devoni alguses kujunes Eesti aladel 15–47 m paksune madalmeres ja [[Delta|delta]]aladel kuhjunud [[Pärnu lade]]me liivakivilasund, hiljem settisid [[Narva lade]]me [[karbonaatkivim]]id ning devoni teisel poolel kuhjusid liivakad setted vaheldumisi savikate kihtidega üle 200 m paksuseks lasundiks, mis jaguneb [[Aruküla lade|Aruküla]], [[Burtnieki lade|Burtnieki]], [[Gauja lade|Gauja]] ja [[Amata lade]]meks.<ref name="geo">[http://www.geoeducation.info/geoturism/devon.php "Devon Eestis"] Projekti "Geoturism Eestis ja Lõuna-Soomes" koduleht</ref> Devoni liivakivist on Eestis leitud eriti rohkelt just [[rüükala]]de [[fossiil]]e, 19. sajandil uurisid neid [[Tartu Ülikool]]i professorid [[Hermann Asmuss]] ja [[Constantin Grewingk]].<ref name="linnaski">Ain Vellak, Peep Mardiste [http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov99/paljand.htm "Liivakivi paljandub linnaski"] Loodus, 11/1999, lk 34–37</ref>

Viimane redaktsioon: 2. aprill 2023, kell 20:29

Üks Eesti tuntumaid devoni liivakivi paljandeid – Suur Taevaskoda Ahja jõel.
Kallaste paljand on Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand.
Viljandi lossimägede paljandis paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi.

Devoni liivakivi on Devoni ajastul ehk 416–359 miljonit aastat tagasi ladestunud liivakivi.

Liivakivist koosneb suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust, mis sadestus Eestit katnud vahelduva veerežiimiga meres. (Sama ajastu kihtides leidub siiski ka savisid, dolokive ja dolomiitseid mergleid, harvem lubjakive.)[1] Sellest koosneb peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemine osa ehk pealiskord.[2]

Eestis pärineb liivakivi eelkõige Alam- ja Kesk-Devonist, jäädes kuni 109 m sügavusse. Kesk-devoni alguses kujunes Eesti aladel 15–47 m paksune madalmeres ja deltaaladel kuhjunud Pärnu lademe liivakivilasund, hiljem settisid Narva lademe karbonaatkivimid ning devoni teisel poolel kuhjusid liivakad setted vaheldumisi savikate kihtidega üle 200 m paksuseks lasundiks, mis jaguneb Aruküla, Burtnieki, Gauja ja Amata lademeks.[1] Devoni liivakivist on Eestis leitud eriti rohkelt just rüükalade fossiile, 19. sajandil uurisid neid Tartu Ülikooli professorid Hermann Asmuss ja Constantin Grewingk.[3]

Üks Eesti tuntumaid devoni liivakivi paljandeid on Suur Taevaskoda Ahja jõel, kuid Lõuna-Eestis leidub neid mitmel pool, näiteks Peipsi ääres ja Tartu linnas Emajõe ääres. Tartus säilinud kolme väikest ja üht suuremat paljandit on geoloog Elga Mark-Kurik nimetanud Tartule iseloomulikeks: "Tartu ja devon on lahutamatud. Ei oska kujutleda seda linna punase liivakivita, nagu pole Tallinnat halli paeta." Liivakivipaljandeid on ka teistes Lõuna-Eesti linnades: Kallastel, Viljandis, Tõrvas ja Karksi-Nuias.[3]

Liivakivipaljandid on omapärased ja Eesti looduses silmatorkavad pinnavormid, mille värvigamma ulatub helehallist punaseni (punase värvi annavad enamjaolt rauaühendid). Neis leidub ka ohtralt veevoolu mõjul tekkinud koopaid. Muredasse liivakivvi tekivad sageli lõhed, samuti uuristavad sellesse urge putukad, imetajad (nt rebased) ja linnudki (nt kaldapääsukesed). Paljandi ümbruses kujuneb omapärane mikrokliima, kus leiavad endale koha mõned haruldasemad sambla- ja samblikuliigid.[4]

Devoni liivakivil on suur majanduslik tähtsus: liiva kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Devon Eestis" Projekti "Geoturism Eestis ja Lõuna-Soomes" koduleht
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 19. septembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,0 3,1 Ain Vellak, Peep Mardiste "Liivakivi paljandub linnaski" Loodus, 11/1999, lk 34–37
  4. Ain Vellak "Kolm Tartumaa liivakivipaljandit on üle mõõdetud" Eesti Loodus 2011/10
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 19. septembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]