Ülem-Austria

Ülem-Austria liidumaa
saksa Oberösterreich
baieri Obaöstareich
tšehhi Horní Rakousy
liidumaa lipp liidumaa vapp
Pindala: 11 718,32 km²
Elanikke: 1 490 279 (1.01.2020)
Rahvastikutihedus: 127 in/km²
Keskus: Linz

Ülem-Austria (hääldus saksa keeles: [ˈoːbɐˌʔøːstɐʁaɪç]) on üks üheksast Austria liidumaast (Länder). Selle pealinn on Linz. Ülem-Austria piirneb Saksamaa ja Tšehhiga, samuti teiste Austria liidumaadega: Alam-Austria, Steiermark ja Salzburg. Ülem-Austria on suuruselt neljas Austria liiduma pindalalt ja suuruselt kolmas rahvaarvult.

Ajalugu

Juured

Keskajal moodustas suur osa sellest, millest sai Ülem-Austria, Baieri hertsogkonna Traungau piirkonna. 13. sajandi keskpaigas hakati seda nimetama Ennsi jõe kohal asuvaks vürstiriigiks (Fürstentum ob der Enns), see nimi registreeriti esmakordselt 1264. aastal. (Tol ajal hõlmas mõiste "Ülem-Austria" ka Tirooli ja mitmesuguseid hajutatud Habsburgide valdusi Lõuna-Saksamaal.)

Varauusaeg

1490. aastal anti piirkonnale Saksa-Rooma riigis iseseisvus ja vürstiriigi staatus. 1550. aastaks oli seal protestantide enamus. 1564. aastal läksid Ülem-Austria, Alam-Austria ja Tšehhi alad Saksa-Rooma keisri Maximilian II alluvusse.

17. sajandi alguses algatasid keiser Rudolf II ja tema järglane Matthias vastureformatsiooni. Pärast sõjalist kampaaniat oli piirkond 17. sajandi alguses mõned aastad Baieri kontrolli all.

Baieri kuurvürstkond loovutas Innvierteli 1779. aastal Tescheni rahuga Ülem-Austriale. Napoleoni sõdade ajal okupeeris Prantsuse armee Ülem-Austriat rohkem kui ühel korral.

20. sajand

Hallstatt, küla Ülem-Austrias Salzkammergutis

1918. aastal pärast Austria-Ungari kokkuvarisemist kasutati uue Austria provintsi kirjeldamisel nime Oberösterreich. Pärast seda, kui natsidiktaator Adolf Hitler, kes oli sündinud Ülem-Austrias Braunau am Innis ja üles kasvanud Ülem-Austrias, annekteeris Austria, sai Ülem-Austriast Reichsgau Oberdonau, kuigi see hõlmas ka Tšehhoslovakkiast annekteeritud Sudeedimaa lõunaosa ja väikest osa Steiermargist. 1945. aastal jaotati Ülem-Austria Ameerika tsooni (lõunas) ja Nõukogude tsooni (põhjas) vahel.

Tööstus

Tänapäeval on Ülem-Austria Austria juhtiv tööstuspiirkond. 2009. aasta seisuga andis see ligikaudu veerandi riigi ekspordist.

Järved

Frankenburg am Hausruck

Gosauseen ja Hoher Dachstein

• Ausee
• Gosauseen
• Höllerersee
• Nussensee
• Oedter See
• Pichlinger See
• Puckinger See

Majandus

Liidumaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli 2018. aastal 65,9 miljardit €, mis moodustas 17,1% Austria majandustoodangust. Ostujõuga korrigeeritud SKT elaniku kohta oli samal aastal 39 500 € ehk 131% Euroopa Liidu keskmisest.

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb liidumaa 15 ringkonnaks (Bezirke), kolmeks statuudiga linnaks (Statutarstädte) ja 440 vallaks.

Statuudiga linnad

1. Linz

2. Steyr

3. Wels

Linz, Uus toomkirik

Ringkonnad

(Sulgudes omavalitsuste arv)

4. Braunau am Inn (46)

5. Eferding (12)

6. Freistadt (27)

7. Gmunden (20)

8. Grieskirchen (34)

9. Kirchdorf an der Krems (23)

10. Linz-Land (22)

11. Perg (26)

12. Ried im Innkreis (36)

13. Rohrbach (40)

14. Schärding (30)

15. Steyr-Land (21)

16. Urfahr-Umgebung (27)

17. Vöcklabruck (52)

18. Wels-Land (24)

Ajaloolised piirkonnad

Ajalooliselt jaguneb Ülem-Austria traditsiooniliselt neljaks piirkonnaks: Hausruckviertel, Innviertel, Mühlviertel ja Traunviertel.

Vaata ka

• Baieri keel