Üleminekustiil

Allikas: Vikipeedia
Ümarkaarse romaani astmikportaali, kuppeljate domikaalvõlvide ja teravkaarsete viilupetikutega Valjala kirikut on eesti kunstiajalookirjutuses nimetatud üleminekustiili näiteks

Üleminekustiil (saksa keeles Übergangsstil, Rheinischer Übergangsstil) arhitektuuris on saksakeelses kunstiajalookirjutuses 19. sajandi keskpaigas kasutusele võetud varagooti arhitektuuri kohta käiv mõiste, mis pidi kirjeldama teatud piirkondade ehituspraktikate ja -stiili järkjärgulist romaanikalt gootikale üleminekut[1].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mõistet on varem kasutatud ka Eesti kohta käivas saksakeelses (nt Wilhelm Neumanni teoses "Grundriss..."[2]) ja Eesti kunstiajalookirjanduses [3][4][5] ning populariseerivates käsitlustes[6]. Sõna "üleminekustiil" esineb üksikjuhtudel veel ka mõningates 21. sajandil välja antud kunstiajalooraamatutes [7], ent mitte enam piiritletud stiilinimetusena, vaid uuemal ajal on sõnale "üleminek" antud pigem üldmõisteline ajale viitav tähendus (nt "romaanikalt gootikale ülemineku periood" vm).

Tänapäeva kunstiteaduses peetakse nimetust pigem problemaatiliseks ning tehakse katseid selle hõlmatava sisu uuesti defineerimiseks[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Übergang / Stil. - Europäisches Romanik Zentrum
  2. Grundriss einer Geschichte der bildenden Künste und Kunstgewerbes des Liv-, Est- und Kurlands /.../ von W. Neumann. Reval, 1887
  3. A. Vaga. Eesti kunsti ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts, 1932
  4. J. Vasar. Keskaegsest Eesti kunsti ajaloost. - Eesti Kirjandus No 12, 1932
  5. S. Karling. Zur Baugeschichte der Domkirche zu Tallinn. - Õpetatud Eesti Seltsi toimetised XXX
  6. Üks ebaõnnestunud teos. Eesti Ev Lut. kirikud. - Kunst ja Kirjandus, 12. märts 1939
  7. H. Treier, S. Abiline. Kunstiajalugu esiajast realismini. Maurus, 2020
  8. Übergang / Stil. - Europäisches Romanik Zentrum

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]