Aiva
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
Aiva ehk küdoonia on hariliku küdoonia (Cydonia oblonga) vili. See meenutab välimuselt pirni ning muutub küpsedes rohelisest kollaseks. Viljalihal on tugev meeldiv aroom. Kuna viljaliha on pektiini- ja tanniinirikas, ei saa vilja värskelt süüa.
Vilja kasutatakse keediste, marmelaadide, kompottide, siirupite ja veini valmistamiseks.
Vili on populaarne Ida-Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Harilik küdoonia (/ˈkwɪns/; Cydonia oblonga) on roosõieliste (Rosaceae) sugukonna (mis sisaldab muuhulgas ka õuna- ja pirnipuude ja muude viljapuude liike) küdoonia (Cydonia) perekonna ainus liige. See on puu, mis kannab lehtpuu seemnevilja, mis sarnaneb välimuselt pirniga ja on küpselt särav kuldkollane. Toores puuvili on toiduallikas. Puu on maastikuarhitektid kasvatanud selle atraktiivsete kahvaturoosade õite ja muude dekoratiivsete omaduste tõttu.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Küdooniad on keskmise suurusega pooltroopilised lehtpuud, mis ulatuvad umbes 10–15 jala kõrgusele. Kevadel ja varasuvel ilmuvad roosakasvalged õied, millest arenevad pirnikujulised kuldset värvi viljad. Vili on keskmisest õunast suurem ja konarlik; näevad välja nagu hiiglaslik guajaav, avokaado või lühikese kaelaga pirnivili. Selle hägune pind on sile nagu virsikutel.
Küdoonia viljad kaaluvad olenevalt sordist 250–750 grammi või rohkem. Seest on selle viljaliha helekollane, sõmer ja selle keskel on palju seemneid nagu õuntel. Toores küdoonia on intensiivse puuviljase aroomiga ja tõmbab koos erkkollase värvusega kohe puuviljasõbra tähelepanu. Kuid toored puuviljad, isegi pärast valmimist, on üldiselt kokkutõmbavad ja hapukad.[2]
Iseloomulikud tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Küdooniad on rikkad kiudainete, kaaliumi, foolhappe ning C- ja A-vitamiini poolest. Küdoonia sisaldab rohkem C-vitamiini kui õun. Inimesed on omistanud küdooniatele tervendavat jõudu (ravimina nii palaviku ja köha kui ka seedetrakti probleemide korral). Ja muide, meie sõna “marmelaad” on tuletatud portugalikeelsest sõnast marmelo, mis tähistab küdooniat.[1][3]
Valik ja ladustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Küdoonia viljahooaeg algab septembris. Värsked puuviljad jõuavad USA turgudele tavaliselt Lähis-Idast, Türgist, Armeeniast ja Gruusiast.
Turul vilju valides tasuks eelistada hästi arenenud, tihkeid, erksaid kuldkollaseid vilju.[2]
Vili on populaarne Ida-Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Küdooniaid hinnatakse nende intensiivse aroomi, maitse ja hapukuse pärast. Enamiku küdooniasortide viljad on aga liiga kõvad ja hapukad, et neid toorelt süüa; Isegi küpsed viljad tuleks tarbimiseks hästi külma või kõduneda. Neid võib siiski keeta või röstida ning kasutada moosi, marmelaadi, tarretise või pudingu valmistamiseks. Vilju kasutatakse veel keediste, marmelaadide, kompottide, siirupite ja veinide valmistamiseks.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Postman, Joseph. "Cydonia oblonga: The unappreciated quince".
- ↑ 2,0 2,1 Dr. Umesh Rudrappa. "Quince fruit Nutrition facts".
- ↑ Eckes-Granini Group GmbH. "Eckes-Granini, The best of fruit. Quince".
- ↑ Carlton, Deb, Cumo, Christopher. "Encyclopedia of Cultivated Plants: From Acacia to Zinnia".
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Postman, Joseph. "Cydonia oblonga: The unappreciated quince".
Dr. Umesh Rudrappa. "Quince fruit Nutrition facts".
Eckes-Granini Group GmbH. "Eckes-Granini, The best of fruit. Quince".
Carlton, Deb, Cumo, Christopher. "Encyclopedia of Cultivated Plants: From Acacia to Zinnia".{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)