Aruküla punkrilahing
Aruküla punkrilahing oli Virumaal Aruküla lähedal Porkuni metskonnas Nõukogude Liidu julgeoleku (NKVD) üksuse ja Eesti metsavendade vahel 11. märtsil 1946 toimunud lahing, mis lõppes metsavendade taandumise ja nende punkri hävitamisega.[1]
Lahingu tagamaad[muuda | muuda lähteteksti]
1944. aasta detsembris hakkasid kaks kohalikku meest, Heino Juhkam ja Leopold Moor (Leo Moor) Porkuni metskonna Linnkaevu vahtkonna 32. kvartalisse rajama punkrit, mis valmis 1945. aasta jaanuaris. Punker oli poolest saati maa sisse ehitatud, selle seinad olid kivide ja mullaga tugevdatud ning igas nurgas asus laskeava, mis oli granaatide sisseheitmise eest traatvõrguga kaetud.[1]
Metsavendade ja NSV Liidu sisevägede vahelise lahinguni viis asjaolu, et NKVD 260. laskurpolgu 6. roodu 2. rühma ümberpaiknemise järel Virumaalt Paasvere vallast 1946. aasta veebruaris saatis üksuse luureleitnant Bolšakov 27. veebruaril NKVD nooremseersandi Boiko ning punaarmee sõdurid Matrossovi ja Vassilkovi vankritel Aruküla taludesse, kust need enam tagasi ei tulnud. Pataljonikomandör Gurovski juhitud 260. laskurpolgu võitlejad leidsid nad otsingu käigus Aruküla lähedalt metsaküünist surnult. Surnukehadel oli torke- ja kuulihaavu. Samal päeval arreteeriti kahtlustatuna metsavendade abistamises ja sõdurite tapmises kohalik taluperemees Johannes Seinpere. Tema tunnistuste alusel avastas Gurovski väesalk 11. märtsil kella 9 paiku hommikul Arukülast umbes 4 kilomeetri kauguselt metsast punkri, kus viibisid neli (mitte viis, nagu väidavad Nõukogude allikad) metsavenda: Mihkel Juhkam, tema poeg Heino Juhkam, Karl Moor ja Leopold Moor. [1]
Lahingu kulg[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene rünnakukatse punkrile tehti kella 10 paiku 11. märtsil ning selle lõid metsavennad tiheda püssi- ja kuulipildujatulega tagasi. Rünnaku käigus sai haavata julgeoleku üksust juhtinud leitnant.[1]
Mõni tund hiljem tegid piirajad uue rünnakukatse, kuid ka selle lõid metsavennad tagasi. Kaitsjad lasksid julgeoleku sõdurid punkri vahetusse lähedusse, seejärel avati punkri kaitsmist juhtinud Heino Juhkami käsul nende pihta tuli.[1]
Kolmas rünnak algas pärastlõunal kahe-kolme paiku ning ka see löödi sarnaselt eelmistega tagasi. Peale seda tõmbasid ründajad piiramisrõnga punkrist kaugemale, evakueerisid haavatud ja ootasid abijõude. Ründajate tagasitõmbumist ja saabuvat pimedust ära kasutades lahkusid metsavennad umbes poole kümne paiku õhtul punkrist, liikudes punkrist 300 meetrit eemal asuva metsasihi poole. Jõudnud sihi äärde, märkasid nad teisel pool paistvaid inimkujusid. Heino Juhkami käsul avati nende pihta tuli ning metsavennad ületasid jooksuga metsasihi.[1]
Lahingu tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Peale lahingut varjas Heino Juhkam end koos abikaasaga naise sugulaste juures, Karl ja Leopold Moor aga ümbruskonna taludes ja küünides.[1]
Päev peale lahingut viisid Nõukogude julgeolekuorganid Roela piirkonna metsades spetsiaalselt selle jaoks Tallinnast Rakverre saadetud kapten Gavrilovi juhtimisel läbi suurotsingu, mis ei andnud alguses tulemusi.[1]
Alles 1. juunil 1946 tabati Küti vallas Mäe talus une pealt lahingus osalenud metsavend Karl Moor, kes viidi samal päeval Rakvere NKVD-sse. Karl Moori ülekuulamisel ei saadud temalt olulist infot, ent hiljem sai NKVD kongiagendi abil teada ühe Roela lähedal Roostaval paikneva punkri umbkaudse asukoha.[1]
Karl Moor viidi Roostavale kohale ning sunniti surmaähvardusel punkri asukohta näitama. Punkris viibis tol hetkel vaid üks metsavend, Ernst Männik, kes tulevahetuses NKVD sõduritega hukkus.[1]
Peale taaskordset läbikukkumist võttis julgeolek sihikule Karl Moori elukaaslase ja lapse ema Helgi Maasilla, kes elas Arukülas, Lille talus. NKVD arreteeris Helgi Maasilla salaja ja sundis ta julgeolekuga koostööle. Helgi Maasild sai varjunime “Koidula”. [1]
Kasutades teejuhina Leopold Moori ema, meelitas agent Koidula Leopold Moori ja Heino Juhkami 21. juunil 1946 Lille talu heinaküünis NKVD seatud lõksu ning eelmainitud mehed arreteeriti. [1]
4. augustil Rakvere rahvamajas toimunud kohtuistungil mõisteti metsavennad Karl Moor, Leopold Moor ja Mihkel Juhkam koos Johannes Seinperega surma mahalaskmise läbi. Surmaotsused viidi täide Tallinnas Patarei vanglas 29. oktoobril 1946. [1]
Mihkel Juhkam tabati alles 12. augustil Vaimastveres Tartumaal. Sõjatribunalis mõisteti ka talle 1946. aasta 1. novembril surmaotsus, mis hiljem muudeti 25 aastaseks sunnitööks. [1]
Aruküla punker tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
NKVD haarangu käigus 11. märtsil 1946 punker hävis. Külma sõja ajal ehitati selle lähedusse Kadila raketibaas ja Rohu keskmaarakettide baas, mis suleti 1978. aastal. Tänapäevaks on punkrist säilinud ainult rohtunud süvend Aruküla lähedal metsas. [1]