Arutelu:Germaanlased

Kas indoeurooplased on sama mis indoeuroopa keelte kõnelejad? Sel juhul nad minu meelest eraldi artiklit ei vääri. Andres 14. oktoober 2005, kell 18.40 (UTC)

Esimest korda kasutas seda nimetust ja eristas germaanlasi keltidest Poseidonios

Siin tuleks täpsustada. Keldid ju kasutasid seda nimetust, nagu eelnevast võib järeldada. Aga Poseidonios oli ju kreeklane, mitte roomlane. Andres 14. oktoober 2005, kell 19.06 (UTC)

pidevalt lõuna poole tungima

Kas see tähendab, et germaanlased tervikuna asusid Skandinaavia poolsaarele ümber ning hakkasid hiljem sealt tagasi valguma? Andres 14. oktoober 2005, kell 19.56 (UTC)

Esimest korda kasutas germaani hõimude kohta üldnimetust Germani Poseidonios

Siit jääb mulje, nagu Poseidonios oleks kirjutanud ladina keeles. Andres 14. oktoober 2005, kell 20.27 (UTC)

Urmas, mida siin on mõeldud indoeurooplaste all? Mis peaks olema artiklis Indoeurooplased? Andres 14. oktoober 2005, kell 20.30 (UTC)

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad, hõimud jt. Neid tuleb küll defineerida keele kaudu (nagu ka nt eestlasi - "soomeugri" või "läänemeresoome" rahvas), kuid kindlasti ei saa linkida rahvast või hõimu keeleartiklile. Keel ja etnos on eri asjad.

"Indoeurooplaste" sisuks peaks olema ligikaudu ru:Индоевропейцы. - Urmas 14. oktoober 2005, kell 20.43 (UTC)

Vene viki artiklis mõistetakse indoeurooplaste all indoeuroopa algkeele (murrete) kõnelejaid. Germaanlased rääkisid juba iseseisvat keelt (germaani algkeelt), mistõttu nad ei olnud selles mõttes indoeurooplased.

"Indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad, hõimud jt" on selle sõna teine tähendus. Aga see ei ole ju etnos. Neid ei ühenda mitte miski peale keelesuguluse, seetõttu ei ole sellest eraldi midagi kirjutada.

Eelmist lahendust ma kuigi heaks ei pea. Minu meelest tuleks pigem öelda, et germaanlased kõnelesid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat keelt. (See oli algselt germaani algkeel, hiljem võib-olla leidis aset lahknemine eri keelteks.)

Kõik see muidugi eeldab keelepuuparadigmat. Andres 14. oktoober 2005, kell 20.59 (UTC)

Olen täiesti nõus, et "indoeurooplased" pole vast kõige parem, kuid keele kaudu neid defineerida ka ei saa. Nimelt võib üks rahvas või hõimuliit (kes germaanlased pigem olid) rääkida mitmeid keeli (ja sugugi mitte sugulaskeeli). Keeled ja rahvad "ei käi alati sama jalga". Germaanlasi võib siiski nimetada indoeuroopa rahvaks. Eestlased ju soomeugri rahvas on. Üldiselt võib "indoeuroopa" ka linkimata jätta. - Urmas 14. oktoober 2005, kell 21.21 (UTC)

Kui jätta linkimata, siis varem või hiljem keegi lingib. Andres 15. oktoober 2005, kell 16.11 (UTC)

Siis pigem linkida artiklile "indoeurooplased". - Urmas 15. oktoober 2005, kell 16.54 (UTC)

See oleks eksitav. Sõnastamisel tuleb arvestada ka linkimisvõimalusi. Seetõttu tuleks minu meelest ümber sõnastada. Andres 15. oktoober 2005, kell 17.52 (UTC)

III-II a.tuh. I pool Põhja-Saksamaal, Taanis ja Lõuna-Skandinaavias kujuneb välja germaanlaste hõim II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat - roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus I saj. e.Kr. Julius Caesari teoses “Märkmeid Gallia sõjast” mainitakse esmakordselt germaanlasi 98.a.p.Kr. Rooma kirjanik Tacitus kirjeldab oma teoses “Germania” germaanlaste asukohta ja elu-olu II saj. Ptolemaiose “Geograafia” annab põhjaliku ülevaate Germaania kohta II-III saj. Germaanlased asuvad Ida- ja Kesk-Euroopas ümber - suurem oht Roomale, tekivad püsivamad hõimud: alemannid, frangid, burgundid, saksid, tüüringid, lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid. 476.a. Germaanlasest väepealik Odoaker tapab viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse - Lääne-Rooma riigi lõpp.

Germaanlased olid põhjamaalastele omaselt pikad ja heledajuukselised. Mehed kandsid kitsaid, liibuvaid pükse, mida kattis reiteni ulatuv särgitaoline kittel.

Meeste ja naiste jalanõudeks olid ühest nahatükist lõigatud ja rihmadega jala külge seotud ummiskingad. Iga mehe ja naise garderoobi kuulus nahast või riidest valmistatud ja pronksist ehistega kaunistatud vöö. Juuksed ja habe olid mehelikkuse sümboliks, nii et germaanlasest mehe pea paremat külge kattis alati juuksekrunn (“sueebi juuksekrunn”). Juukseid blondeeriti lubjarikka veega. Germaanlaste otsustavaks sõjajõuks oli jalavägi. Kõige tavalisemaks relvaks oli viske- või torkeoda e. framea, tunti ka mõõku. Kaitsena kasutasid germaanlased puidust pronks- või raudäärisega kilpi. Germaani sõjaväeks oli alati võitlusvalmis rahvavägi, mille eesotsas seisis väljavalitud hertsog.

Integreerida. Andres 30. detsember 2008, kell 18:08 (UTC)