Arutelu:Helgi Muller
Mis tähendab "kutseline literaat"? Andres (arutelu) 3. juuni 2017, kell 23:35 (EEST)
- Ega mina seda sõnastust välja ei mõelnud. "Eesti kirjarahva" leksikonis oli niimoodi kirjutatud. Eks see tähendab enam-vähem sama mis kutseline kirjanik. Velirand (arutelu) 3. juuni 2017, kell 23:42 (EEST)
- Meil ei ole mingit kohustust kasutada leksikoni sõnastust, vastupidi, pigem ei tohiks seda kasutada, kui see on omapärane või ebaselge.
- Ma oletan, et see tähendab, et tal polnud töökohta. Tavaliselt öeldakse sel puhul "vabakutseline". Andres (arutelu) 4. juuni 2017, kell 00:22 (EEST)
- Minu meelest on antud juhul mõlemad variandid aktsepteeritavad. Nii 'kutseline' kui ka 'vabakutseline'. Velirand (arutelu) 4. juuni 2017, kell 13:25 (EEST)
- Sõna "vabakutseline" tähendus on arusaadav - inimesel polnud erialast palgalist ametikohta -, sõna "kutseline" tähendus nõukogudeaegses kontekstis udune - 'professionaalne', 'palgaline', 'elukutseline', 'kutsumusega'? 2001:7D0:87C3:8680:657D:9DD:C44A:7CB2 4. juuni 2017, kell 13:54 (EEST)
- Minu meelest on antud juhul mõlemad variandid aktsepteeritavad. Nii 'kutseline' kui ka 'vabakutseline'. Velirand (arutelu) 4. juuni 2017, kell 13:25 (EEST)
Nõukogude ajal poleks selles seoses kasutatud kumbagi sõna. "Kutseline" võiks praegu kasutada, aga see vist viitaks sellele, et ta elas sellest tegevusest ära. Ei tea, kas elas ära; tõsi küll, tollal olid honorarid suured. Aga kui öeldakse "literaat", siis jääb mulje, nagu ta oleks kirjutanud midagi muud, mitte ilukirjandust. Andres (arutelu) 4. juuni 2017, kell 17:17 (EEST)