Arutelu:Hiis

Minu meelest ei ole tegemist teadusliku tekstiga (entsüklopeedia!). Autori nimi on lisatud artikli lõppu, see ka ei sobi. Ja on veel põhjuseid, miks kustutada. Põhjuseks ei ole viidete vähesus. Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole, Vikipeedia reeglid. --Jaan513 19. juuli 2006, kell 16.09 (UTC)

Võib-olla Dharma ongi Erik Arro. Sellisel juhul tuleb autorinimi ära võtta ning vabalt toimetada. Andres 20. juuli 2006, kell 07.15 (UTC)

Mis on vaidlustatud? Kas on faktieksimusi? Esitus ei ole neutraalne. Hinnangud tuleb atribueerida või eemaldada. Andres 20. juuli 2006, kell 07.17 (UTC)

Päästa pole siit midagi, uus tuleb teha. --Oop 29. august 2006, kell 08:53 (UTC)

kuus nimepidi nimetatud puud on ikkagi, need kõlbavad pyhapuude näideteks. Ohpuu 29. august 2006, kell 15:40 (UTC)

tegin artikli veidi kimäärsemaks. maha midagi ei võtt, olemasolevad komponendid võivad mind edaspidi inspireerida tekitama puuduvaid, kuid olulisi. kui kellelegi tuleb pähe midagi veel lisada, lasku käia. mulle meeldivad dialoogsed kõnežanrid. Ohpuu 4. september 2006, kell 06:58 (UTC)

kaks aastat on läinud ja artikkel ei meenuta enam kaugelt ka seda, mis vaidlustati. autori nimi on eemaldatud, esitus neutraalsemaks timmitud. hinnangud on läinud või saanud nime. töö jätkub. Ohpuu 21. juuni 2008, kell 17:27 (UTC)

Felix Oinas hiie hirvest[muuda lähteteksti]

Felix Oinas, "Ida elemendid "Kalevalas"" // Uurimusi Kalevipojast, Tartu 2004

7. Hiie hirv (13:27-270, 14:1-270).

Kui Lemminkäinen palub Louhilt ta tütre kätt, määrab see ta esimeseks kosjaülesandeks Hiie hirve kinnipüüdmise. Lustiline Lemminkäinen läheb suuskadel hirve taga ajama. Ta saab selle peaaegu kätte, kuid loom pääseb siiski põgenema. Viimaks õnnestub tal metsaeide ja metsataadi nõuande järgi Hiie hirv kinni püüda.

Ohpuu 15. september 2006, kell 06:11 (UTC)

rituaal ja ohvritalitus[muuda lähteteksti]

... "rituaalide ja ohvritalituste" ... Mis, kas ohvritalitused pole siis rituaalid või? Artiklil pole väga viga, aga siin põlve otsas putitamise asemel võiks toimetaja paluda artikli Mari-Ann Remmelilt kirjandusmuuseumist või kelleltki Maavalla Kojast.

Meil on kõik toimetajad, ka Sina. Võib-olla paluksid kelleltki artikli. Andres 31. oktoober 2006, kell 17:30 (UTC)

Artiklis oli mitmeid eksitavaid, meelevaldseid või ebamääraseid väiteid. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 88.196.237.144 (arutelu • kaastöö) 11.09.2009.

kõik faktid viideteta on kahtlased. Eksitavaid väiteid võiks välja tuua--Bioneer1 (arutelu) 13. juuli 2014, kell 11:25 (EEST)[vasta]

Kohendasin. Me ei saa alguses defineerida hiit eesti rahvapärimuse kaudu ning siis hakata väitma, et "mujal on ka". --Oop (arutelu) 25. juuli 2012, kell 16:04 (EEST)[vasta]

Ehkki sõna hiis seostub eelkõige eesti rahvapärimusega, kõneldakse eesti keeles hiitest ka teiste maade, eelkõige küll loodususundite usundite kontekstis.

Selline lause on väheinformatiivne. Loomulik, et eestlased räägivad Eesti asjadest rohkem kui välismaa asjadest. Nii võib pea iga asja kohta öelda: "Ehkki sõna sinilill seostub eelkõige eesti taimestikuga, kõneldakse eesti keeles sinililledest ka teiste maade, eelkõige küll põhjapoolkera taimede kontekstis."?! --85.253.107.26 8. juuli 2016, kell 15:03 (EEST)[vasta]

Kuidas seda siis informatiivsemaks teha?

Minu meelest on olukord teistsugune kui "sinilille" puhul. Viimase kasutamine on botaanikaterminoloogias fikseeritud. Sõna "hiis" kasutamine mitte-eesti kontekstis on problemaatiline, sest pole selge, mis on hiiele olemuslik. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 15:19 (EEST)[vasta]

Vähemalt üks ja enimtuntud hiie tähendus on lihtsalt püha mets või puudesalu ja see võib asuda ükspuha kus, mitte tingimata Eestis. "Hiied Eestis" võib alalõik olla. Kui hiiel on veel mingi spetsiifiline eesti rahvapärimusega seotud teine tähendus, siis tuleks sest eraldi kirjutada. Võibolla: "Ehkki sõna hiis seostub eelkõige (on ikka nii?) eesti rahvapärimuses kirjeldatud [siia definitsioon]-iga, kasutatakse seda ka laiemas tähenduses igasuguste pühade puudesalude või muude looduslike pühapaikade kohta." Või siis jätaks selle lause üldse ära.

PS. Pole isiklikult kunagi kuulnud, et kivi või jõge hiieks kutsutaks (nagu siin kirjas). Istusin hiie peal. Hiis tõusis üle kallaste. Need laused tunduvad väga kummalised.

Täpsustused[muuda lähteteksti]

Tuleks teha eraldi Hiis (täpsustus) ja kõik need lingid sinna viia. Praegusel kujul on see ülaosas asub mall üsna ülekoormatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. märts 2018, kell 19:35 (EET)[vasta]

Viskasin sealt hetkel Hiiesaare välja, aga seda peaks veel korrastama, sest praegune lahendus on parajas jama. Ivo (arutelu) 25. juuni 2021, kell 12:29 (EEST)[vasta]