Arutelu:Ida-Viru maakond

Kaarti ei näe. Andres 10:29, 29 Feb 2004 (UTC)

jpg-kaart oli veel üles laadimata. Urmas

Nüüd on see hall kaart, ja seda on küll kergem vaadata. Aga esteetiliselt on sinine kaart parem. Ma talun selle Tartumaa kaardi ära küll. Andres 10:49, 29 Feb 2004 (UTC)

EE 12. köite järgi oli rahvaarv 2003. aastal 176 181. Arvan, et need on rahvastikuregistri andmed. Kuupäeva seal küll ei ole. Ma ei tea, milliseid andmeid usaldada, lahknevused on nii suured. Ma parandasin Jõgeva ja Järva maakonna andmeid, aga ei tea, kas tegin õigesti. Teiste maakondade puhul on samasugused probleemid. Andres 20:43, 28 May 2004 (UTC)

Rahvastikuregistrit võib usaldada. Erinevused eri allikate vahel võivad aga tulla sellest, et rahvaloenduste vahelisel ajal (~10 aastat) ei toiminud enam kohustuslik elukoha registreerimise nõue ning lisaks muutus rahvaarv kiiresti madala iibe ja väljarände läbi. Sellise "kohvipaksu" pealt täpset rahvaarvu prognoosi esitada on vägagi raske. Osad allikad (rahvastikuregister) parandasid ja korrigeerisid pärast rahvaloendust oma prognoose, osad ilmselt mitte. -- Urmas 21:22, 28 May 2004 (UTC)

Tähendab siis, osa andmeid on hinnangulised. Arvan, et meil on tarvis põhimõtteliselt ära tuua nii rahvaloenduse andmed (mis on küll mitu aastat vanad), rahvastikuregistri andmed, statistikaameti andmed kui ka hinnangud. Rahvastikuregistri andmed ei vasta tegelikkusele, sest inimesed ei pruugi ju elada seal, kus nad on registreeritud. Teisest küljest, tegelikke täpseid andmeid pole võimalik saada. Rahvaloendus on küll selle jaoks mõeldud, aga rahvaloenduse andmete viga on vist ühe protsendi kandis. Peale selle, rahvastikuregister annab arvu mingil kindlal kuupäeval (näiteks 1. jaanuar, 1. mai), aga statistikaamet arvutab ka aastakeskmised. Rahvastiku alajaotuse all saab esitada põhjalikumad andmed, aga tuleb kokku leppida, milline arv panna tabelisse. Andres 05:53, 29 May 2004 (UTC)

Eesti puhul saab märkida näiteks kaks arvu - rahvaloeduse tulemused (sulgudesse aasataarvu järele 'loendus' või 'rahvaloendus', kumb mahub) ning jooksva hinnangulise seisu koos vastava aastaarvu ning märkega allikale. Kommentaari korras - olen ise üks neist, kes rahvastikuregistri andmed ebatäpseks muudab :-)

Teiste riikide puhul pole sellise täpsuse saavutamine vast vajalik (kui anda rahvaarv 1000 või 100 000 elaniku täpsusega) või võimalikki (paljude kiiresti muutuva rahvaarvuga arengumaade puhul). -- Urmas 08:44, 29 May 2004 (UTC)

Mul on niisugune tunne, et tabelisse ei saa panna mitut arvu ega isegi mitte allikat. Küll aga võib teksti sees sellest pikalt-laialt kirjutada. Arvan, et tabelis võib ka Eesti maakondade puhul piirduda 1000 elaniku täpsusega. Andres 08:48, 29 May 2004 (UTC)

Täpsusastme koha pealt täiesti nõus. Tekstis ja tabelis andmete kordamisega võib tekkida segadus, kui hilisem andmete parandaja ei märka muuta mõlemat - tekstiosa ja tabelit. Teksti võiks panna vanemad andmed - viimased ja kõik muud rahvaloendused (seda on rahvastiku muutumise kirjeldamiseks kindlasti ka vaja teha). Tabelisse aga viimase hetkeseisu, mida jooksvalt muuta. - Urmas 09:18, 29 May 2004 (UTC)

Mina paneks teksti, vastavasse alajaotusse kogu teabe, mis mul on. Kui andmete parandaja midagi unustab, pole hullu. Eks järgmine parandaja siis täiendab.

Minu meelest ei ole tabelisse lingi panemine hea mõte. Esiteks peaks Vikipeedia andmed olema võimalikult sõltumatuv muust võrgust. Teiseks oleks loomulik koht täiendavat teavet otsida sama artikli vastav alajaotus. Andres 09:25, 29 May 2004 (UTC)

Ega ta hea ei ole, kui välislinke artikli sisse tekib. Rahvastikuandmete link tabelis oleks sellisena selgelt erand. Positiivsena näen ma võimalust kontrollida andmete õigsust ja allikat, millest andmed pärit on. Selline kontrollimisvõimalus suurendaks ehk ka Vikipeedia usaldusväärsust. -- Urmas 09:40, 29 May 2004 (UTC)

Nii et Sa leiad, et välislink sobib tabelisse paremini kui teksti sisse? Mulle tundub vastupidi. Minu meelest on tabelil mõte ainult siis, kui see on ülevaatlik. Andres 09:45, 29 May 2004 (UTC)

Tabelis tohiks välislink võtta ruumi ainult niipalju, kui praegu Ida-Viru artiklis. Mitte rohkem. Tekstis pole tal aga mõtet - mahub ju (sulgudesse) kirjutama "rahvaloenduse andmed". Kui on vaja näidata allikat, saab lingi näitkes rahvaloenduse tulemusi kokkuvõtvale lehele paigutada välislinkide alla, nagu seni.

Kui tabelis on nt 2004. aasta seisuga antud rahvaarvu juures link, saab kohe kontrollida, kust see number pärit ja kas ta ka õige on. Seda linki pole välisriikide puhul mõtet tekitada.

Ühesõnaga - ainult Eesti haldusüksuste puhul, ainult hetkeseisu näitamiseks, ainult infona allika kohta (statistikaamet, vallavalitsus, maavalitsus, rahvastikuregister vms). - Urmas 10:00, 29 May 2004 (UTC)

Hea küll. Andres 10:07, 29 May 2004 (UTC)

See link viib hoopis Google'i juurde. Võib-olla on keegi selle ära vahetanud, tuleb ajaloost vaadata. Andres 19:13, 28 juuni 2005 (UTC)

Ida-Virumaa sünonüümiks oli pandud "Alutaguse". Võtsin selle maha. Andres 18:46, 28 juuni 2005 (UTC)

	Rahvaarv: 178 311 (seisuga 3. jaanuar 2005)
 Andres 18. aprill 2006, kell 22.06 (UTC)

Aruküla, Aruküla, Jõhvi, Kopli, Moldova, Ojamaa, Võhma: need suunavad külade all valesti. Andres 12. juuli 2006, kell 17.53 (UTC)

Jällegi tuleb küsida: kust on saadud arv, mis elanike tihedust näitab? Jaan513 19. juuli 2006, kell 15.54 (UTC)

Kas on olemas ajalooline maakond Ida-Virumaa? Minu teada mitte. Andres 22. juuli 2006, kell 08.12 (UTC)

Ei ole sellenimelist maakonda kunagi olnud. Vale on ka lause Hõlmab endise Jõhvi rajooni ala. Ida-Viru maakond on ainult osa Jõhvi rajoonist. Parem oleks Jõhvi maakond, kuid ka see ei ole täpne.Akra 22. juuli 2006, kell 18.58 (UTC)

Ida-Viru maakonnaks nimetati ümber Kohtla-Järve rajoon. Andres 22. juuli 2006, kell 22.32 (UTC)

Tutvustav kirjutis[muuda lähteteksti]

See kirjutis seal lõpus tundub kopeeritud olevat. Ning kas sellise kirjutise koht pole mitte Vikitekstides [1]?

Kristjans 23. juuni 2007, kell 01:08 (UTC)

Kui see on loata kopeeritud, tuleb see kustutada või siis seal leiduv info ümber sõnastada ja jaotada alajaotuste vahel. Vikitekstidesse sobiks see juhul, kui see oleks vabalt kasutatav. Ka sellisel juhul puudub tekstil minu meelest väärtus, mis õigustaks selle paigutamist Vikitekstidesse. Andres 23. juuni 2007, kell 10:04 (UTC)

Vaatamisväärsused[muuda lähteteksti]

Mida silmas peetakse, et Sillamäe on vaatamisväärsuseks kuulutatud?--Hendrix 27. juuli 2007, kell 15:58 (UTC)

Küllap seda, et seda linna on huvitav külastada. Andres 27. juuli 2007, kell 16:01 (UTC)

eks ta ole, radioaktiivset järve pole ju igas linnas... Või on see ära likvideeritud?--Hendrix 27. juuli 2007, kell 16:09 (UTC)

Seda ei ole enam isegi SillamäelAkra 29. juuli 2007, kell 21:10 (UTC)

Kohtla-Järvel on ka kesklinn puha 50-ndate stiilis, välja arvatud see "Au tööle" ja endisaegne täitevkomitee hoone--Hendrix 30. juuli 2007, kell 04:27 (UTC)

Kohtla-Järvel on see asi ära rikkutud, kuna esimesed korrused paljudel majadel (Kalevi ja Võidu tänaval, kui kino ümbruses) on nii akende, kui sissepääsude osas ebaprofessionaalselt ümber ehitatud (tehtud väiksed poed). Kino "Pobeda" (selle ansambli keskus) on aga nii ümber ehitatud et ilmselt ei oma enam üldse arhidektuurilist väärtust. Akra 2. august 2007, kell 19:55 (UTC)

siis küll jah. Pole enam ammu K-Järvele sattunud... Aga täna lähen ja kaen ära.--Hendrix 3. august 2007, kell 02:15 (UTC)

Kuidas panna lipp raami sisse? Andres 9. jaanuar 2009, kell 12:31 (UTC)

Miks minu parandus tühistati? Rahvastiku tihedus oli artiklis vale, ma parandasin selle õigeks.

Palun vabandust, ma eksisin. Andres 9. jaanuar 2009, kell 14:54 (UTC)

Mis kuupäeva seisuga need 1938. aasta vallajuhid antud on, kust nimed pärinevad ja miks nad kahekaupa on? Mis amet on yldse "vallajuht"? --Oop (arutelu) 4. november 2012, kell 11:31 (EET)[vasta]

Ma ei leia siit Avinurme valla lahkumist. Ka kaardil on Avinurme. Andres (arutelu) 1. veebruar 2018, kell 23:12 (EET)[vasta]