Arutelu:Vanavalgevene keel
Keelte jaoks on olemas Mall:Keeled. Peep 22. september 2005, kell 15.59 (UTC)
- Vanavalgevene keel ja vanavene keel ei ole üks ja seesama. Andres 22. september 2005, kell 19.15 (UTC)
- "Old East Slavic language is one name for a language spoken between the 10th and 14th centuries in Kievan Rus and its successor states, the ancestor of the modern East Slavic languages.
As the language is part of the (pre-)national history of all Eastern Slavs, it is in their languages usually known by the respective national names, viz. as Old Belarusian (Belarusian старабеларуская or старажытнабеларуская мова), Old Russian (Russian древнерусский), or Old Ukrainian (Ukrainian староукраїнська or давньоукраїнська мова). However, there are also supranational names for that language in East Slavic: Belarusian старажытнаруская мова 'Old Rusian (= East Slavic)', Ukrainian давньоруська мова (idem) and давньокиївська мова 'Old Kievan'."
--X 22. september 2005, kell 20.32 (UTC)
- Vanavalgevene ehk vanaukraina keel (14.–18. sajand) on see, mida Sina nimetad ruteeni keeleks. Vanavene keel on sellele eelnenud keel, mis oli ühine kõigile idaslaavlastele. Sinu tsitaadis räägitakse vanavene keelest. Kui seda nimetatakse vanavalgevene või vanaukraina keeleks, siis sellega lihtsalt tahetakse öelda, et vakgevene keel ja ukraina keel on selle keele järglased samapalju kui seda on vene (suurvene) keel. Andres 22. september 2005, kell 21.21 (UTC)
- X! kasuta allikatena vähem veebiaadresse ja enam teadusartikleid. - Urmas 23. september 2005, kell 20.04 (UTC)
X, Sa lihtsalt ei orienteeru selles küsimuses. Palun ära muuda. Andres 5. oktoober 2005, kell 18.34 (UTC)
Mis vaidlustamise põhjus on? - Urmas 17. veebruar 2006, kell 13.31 (UTC)
- Siin räägitakse vanavene keelest, kuid nimetatakse seda vanavalgevene keeleks, mis on vale. Andres 17. veebruar 2006, kell 13.55 (UTC)
- Pealegi on tekstis see keel segi aetud vanavalgevene keelega. Andres 17. veebruar 2006, kell 13.57 (UTC)
- Teed korda? - Urmas 17. veebruar 2006, kell 14.02 (UTC)
Siin on katkendid artiklist "Ruteeni keel" enne kustutamist. Seda materjali saab ehk kasutada artiklite Vanavalgevene keel ja Russiini keel.
| Ruteeni keel (руськъ) | |
|---|---|
| Kõneldakse: | Ida-Euroopas ja Põhja-Ameerikas |
| Piirkond: | Galiitsia, Ida-Horvaatia, Kanada, Kirde-Slovakkia, Taga-Karpaatia, Transilvaania, U. S. A., Vojvodina |
| Kõnelejate arv: | ? |
| Ranking: | -- |
| Geneetiline klassifikatsioon: |
Indo-Euroopa Slaavi Idaslaavi Ruteeni |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel: | ajalooline: Leedu Suurvürstiriik, Rzeczpospolita |
| Regulated by: | -- |
Keelenäide[muuda lähteteksti]
Въ 1848 роцЪ вопрошали насъ, що мы? Мы сказали, що мы всесмиреннЪйшіи Ruthenen (Господи! Если бы праотцы наши узнали, що мы сами прозвали себе тымъ именемъ, якимъ окрестили насъ во время гоненія наши найлютЪйшіи вороги, они въ гробахъ зашевелили-бъ ся.) [...] А може вы русскіи? допрошалъ насъ Стадіонъ. Мы кляли душу-тЪло, що мы не русскіи, не Russen, но що мы таки собЪ Ruthenen, що границя наша на ЗбручЪ, що мы отвращаемся отъ такъ званыхъ Russen, яко отъ окаянныхъ шизматиковъ, съ которыми ничого вспольного имЪти не хочемъ. Якое ваше письмо? допрошали насъ далЪй. Мы сказали, що письмо наше тое, що въ церковныхъ книгахъ, и знову кляли душу-тЪло отъ гражданки [...], которой мы отрицаемся, яко чужой.
Бо тогды настрашилибы ся насъ были, щобы мы, связаны исторіею тысячилЪтною, обрядомъ церковнымъ, языкомъ и литературою съ великимъ русскимъ народомъ, не забагли коли отъ Австріи оторватися, и не были насъ допустили до свободъ конституційныхъ, были бы насъ слабенькихъ тогды придушили, щобысьмо и не дыхнули дыханьемъ русскимъ.
- Ajaleht "Slovo", 1866
Bibliograafia[muuda lähteteksti]
- Dr Francyska Skaryna (kirjastaja) "Библия руска выложена доктором Франциском Скориною из славного града Полоцка, Богу ко чти и людем посполитым к доброму научению", Polotsk, 1517 - 1519
Välislingid[muuda lähteteksti]
- Ruteeni keel
- Karpaadi-ruteeni dialektid
- "Many Voices — Language and Culture in Manitoba"
- RUE
- "Руска Матка"
- "THE RIGHT TO USE ONE'S LANGUAGE AND ALPHABET"
Kas meil on põhjust peamiselt kasutada terminit "vanavalgevene keel", kui rääkida Leedu suurvürstiriigis räägitud keelest? Seda terminit olen ma peamiselt näinud kasutuses vaid valgevene ajalookirjanduses (kust on pärit ka artikli ainuke viide). Enamus väljaspool valgevene narratiivi olev ajalookirjandus, mida lugenud olen, on kasutanud väljendit "ruteeni keel" (Ruthenian). (A. Danylenko viitab oma artiklis "A missing chain? On the sociolinguistics of the Grand Duchy of Lithuania" lk 42 otseselt sellele, kuidas valgevene narratiiv esitleb seda keelt vanavalgevenekeelena; A. Savchenko "Belarus - A Parpetual Borderland" lk 28; A. Dziarnovič "Lithuanian Language in the Grand Duchy of Lithuania: Between Function and Status" lk 46)
Arvestades, et nii valgevene kui ka ukraina keel sellest keelest välja arenesid, siis tundub ühepoolne pealkirjaks panna "vanavalgevene keel." Neutraalsem oleks kasutada nime "ruteeni keel", mis kirjeldas keskajal nii Valgevene kui ka Ukraina alasid ning mida on kasutatud ka tänapäeva eestikeelses kirjanduses (NT: J. Laidla, 17. sajandi ajalookirjutaja raamaturiiul, lk 48).
Artikli "Ruteeni keeleks" nimetamise miinus oleks küll, et ka russiini keelt on aeg-ajalt eesti keeles tõlgitud ruteeni keeleks. Andreas003 (arutelu) 1. september 2022, kell 21:57 (EEST)
Läänevene keel[muuda lähteteksti]
Kas eesti keeles räägitakse läänevene keelest? Ma ei ole sellist nime üheski eestikeelses tekstis kohanud, mis seda teemat on käsitlenud (va paar Valgevenest kirjutavat ajaleheartiklit, mis tõenäoliselt selle info siit said). Andreas003 (arutelu) 11. september 2022, kell 14:44 (EEST)
- Minu isikliku arvamuse järgi ei ole sellel tähtsust, see on lihtsalt kalka vene keelest. Ma arvan, et kui me vene keelest tõlgiksime, siis tõlgiksime pigem nii, sest eri nimetused tulevad eri kontseptsioonidest, ma arvan. --Andres (arutelu) 11. september 2022, kell 16:42 (EEST)