Arutelu:Viertola koolitulistamine

Ma pidasin ebatäpse suunamise all silmas, et see ei vasta täpselt artikli teemale. Sellised suunamised tekitavad alati mingil määral segadust ja minu meelest pole sellise suunamise järele lihtsalt vajadust. Pikne 6. aprill 2024, kell 21:35 (EEST)[vasta]

Ma ei saa aru, miks segadust ja miks vajadust pole. --Andres (arutelu) 7. aprill 2024, kell 02:46 (EEST)[vasta]

Suunamine viib artikli keskele, sinise lingi tõttu jääb mulje, et on omaette artikkel. Lisaks on keegi lisanud sellele suunamisele keelelingi. Vt ka Arutelu:Nummis. Artiklite osade või teemade teatud tahkude kohta üldiselt ei ole suunamisi ja siinne suunamine ei näi olevat kuigivõrd rohkem vajalik. Kui otsitava kohta on kuskil artiklis midagi asjakohast, siis eks see tuleb ka tavapärase otsinguga välja. Pikne 7. aprill 2024, kell 17:04 (EEST)[vasta]

Keerulised selgitused. Ma ei saa aru, mis kahju see teeb. --Andres (arutelu) 7. aprill 2024, kell 17:21 (EEST)[vasta]

Mis täpsemalt on keeruline? Pikne 7. aprill 2024, kell 17:29 (EEST)[vasta]

Pole enam aktuaalne, sest nüüd on artikkel.

Ma ei saanud kogu jutust aru, mis kahju selline ümbersuunamine teeb. Sain aru ainult sellest, et sellist ümbersuunamist ei pea tingimata olema, otsingust niikuinii leiab. Aga miks ei võiks lugejale vastu tulla? --Andres (arutelu) 7. aprill 2024, kell 18:17 (EEST

Ma kirjutasin, et "sinise lingi tõttu jääb mulje, et on omaette artikkel". Kui teises artiklis on sündmuse link ja lugeja sellel klõpsab, siis ta satub kooli artiklisse, mitte sündmuse artiklisse, mis ei ole ootuspärane. Kui suunamise küljes on lisaks keelelingid, siis keelelinkide kaudu vikide vahel edasi-tagasi liikudes ajab lugejat segadusse see, et tagasi tulles satub ta teise artiklisse (kirjutasin sellest põhjalikumalt teises arutelus). Neil põhjustel ei ole minu jaoks ilmne, et suunamine on lugeja suhtes vastutulelik. Kui ühes kohas teeme alaosa juurde sellise erandliku suunamise, siis kas tuleks teha samasugused suunamised ka igasugste muude alaosade kohta? Kui mitte teha, siis ebajärjekindel lähenemine ajab jällegi lugejat segadusse. Pikne 7. aprill 2024, kell 19:56 (EEST)[vasta]

See ongi erandlik juhtum, kus koolitulistamise puhul tehti kooli artikkel ja tulistamisest räägiti seal. Nüüd on see anomaalia kadunud. Kuhu selliseid ümbersuunamisi siis veel peaks tegema?

Mis tähtsust sellel on, et jääb mulje, nagu oleks omaette artikkel. Peatükk artiklis on peaaegu sama hea kui omaette artikkel, kuigi mina muidugi eelistaksin paljudel juhtudel (kuid mitte alati) omaette artiklit ("separatism"). Ma leian, et kui otsustatakse mingil teemal artiklit mitte teha ja tehakse selle asemel peatükk, siis tulebki teha ümbersuunamine. Kui interviki tekitab lugejale nii palju peavalu, siis ei pea seda panema. Mina oleksin lugejana siiski tänulik, kui intervikid oleks. Pigem tuleks intervikide süsteemi täiustada. Ka käsitsi tehtud intervikisid võib minu arvates kasutada, kui teistes vikides pole eraldi artikleid. Ma ei mäleta enam, mis argument Sul selle vastu oli.

Jah, lugejal võib tekkida orienteerumisraskusi, mul ka mõnikord tekib, aga kui ta peab hakkama ise otsima, siis minu meelest on talle ikkagi vähem vastu tuldud. Andres (arutelu) 7. aprill 2024, kell 20:56 (EEST)[vasta]

Nt sisestades enwiki otsingulahtrisse "Rolexgate" suunatakse lugeja otse vastava lõigu algusesse. ☆☆☆ — Pietadè 7. aprill 2024, kell 22:18 (EEST)[vasta]

Kui nüüd veel artikli loomise au ka oma nimele saaks... ☆☆☆ — Pietadè 8. aprill 2024, kell 10:14 (EEST)[vasta]