Arvi Prikk

Arvi Prikk (26. november 1936 Tallinn – 24. mai 2019) oli eesti tehnikateadlane.^[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Prikk oli teenistuja poeg. Ta lõpetas 1955 Tallinna 22. Keskkooli, 1961 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) laeva jõuseadmete insener-mehaaniku erialal, 1971 TPI-s aspirantuuri, tehnikakandidaat (1972, TPI), väitekiri "Ballastirikka põlevkivi jahvatus- ja separatsiooniprotsessid".^[1]

Prikk oli aastast 1961 TPI mehaanikateaduskonna tööstusliku soojusenergeetika probleemlabori laborant, teadur ja juhtivteadur, 1992–2004 TTÜ soojustehnika instituudi vanemteadur, alates 2004 erakorraline vanemteadur.^[1]

Prikk uuris põlevkivi jahvatamist ja separeerimist, tolmpõlevkivi omadusi; katlateraste kõrgtemperatuurset korrosiooni, küttepindade saastumist, korrosiooni ja puhastamist; põlevkivituha omadusi ja kasutamist; põlevkivielektrijaamade ökoloogilist puhtust ja Eesti energiaressursi kasutamist. Tal on üle 80 teadustrükise.^[1]

О распределении минеральной части размолотых горючих сланцев в тонких фракциях пыли (kaasautor I. Öpik). // Изв. ВУЗов. Энергетика 9 (1971)
О характере золовых отложений на топочных ширмах при вихревом сжигании сланцев (kaasautor). // TPI Toimetised 416 (1977)
Роль вюстита в кинетике высокотемпературной коррозии перлитных сталей (kaasautor). // TPI Toimetised 672 (1988)
Balti elektrijaamade tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse vähendamine (kaasautorid H. Arro, T. Pihu). // Keskkonnatehnika (2002) 4
Eesti põlevkivi ja selle põlemissaaduste koostise ja koguste arvutamine (kaasautorid H. Arro, T. Pihu). // Keskkonnatehnika (2003) 6
Fluidized-bed combustion of oil shale waste (kaasautor). // Oil Shale 21 (2004) 3
Применение котлов с ЦКС для сжигания сланцев в Эстонской республике (kaasautor). // Электрические станции (2006) 2.