COVID-19 mõju Euroopa Liidu meditsiinitoodete turule

Allikas: Vikipeedia

2019. aastal puhkenud COVID-19 epideemia tõstis esile tõsiasja, et Euroopa Liit (EL) sõltub väga suures mahus EL-välistest meditsiinitoodete tootjatest. Sinna alla kuuluvad erinevad tooted nagu, meditsiinilised isikukaitsevahendid, hingamisseadmed ja muud viirusevastaseks võitluseks vajaminevad ravimid ja seadmed.

Lähtuvalt sellest on Euroopa Liidu liikmeriigid algatanud arutelu, kuidas muuta Euroopa Liidu meditsiinitoodete saadavust kättesaadavamaks, kindlamaks, läbipaistvamaks ja loonud kriitiliste meditsiinitoodete varud ning piirangud isikukaitsevahendite ekspordile väljaspool Euroopa Liitu.[1]

Meditsiinitooted ja kus neid saadakse[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa turul on ravimitele välja antud üle 530 000 müügiloa. Meditsiinitoodete tarneahelad on keerulised globaalsed süsteemid, mis hõlmavad endas protsesse, inimesi, tehnoloogiaid ja palju poliitikat. Vastastikuse kaasatuse tõttu on tarneahelas palju sidusrühmi nagu näiteks valitsusasutused, tooraine tootjad, tarnijad, tervishoiusüsteemid, patsiendid, erinevate riikide asutused ja regulatsioonid/seadused ning lõpuks ka patsiendid. Need sidusrühmad võimaldavad meditsiinitoodete ja meditsiiniseadmete liikumist tooraine või komponentide tarnijatelt (nt. koostisosad, alakoostude tootjad) tootjateni, sealt edasi turustajateni (nt. hulgimüüjad) ja pakkujateni (nt. tervishoiusüsteemid, apteegid, jaemüüjad) ning lõpuks patsiendini.

Antud protsessi koordineerimiseks on vaja, et nõudluse teave jõuaks õigeaegselt ja vajaliku infoga tootjateni, kes saavad sellest lähtuvalt arendada välja vajalikud tooted ning organiseerida vastavalt sellele tootmis- ja transpordiotsuseid järgmiste toodete ja seadmete puhul. Tõhusa tarneahela puhul sobitab pakkumine nõudluse kulutõhusal viisil, kuid praegusel ülesehitusel on tegemist mitteelastse tarneahelaga, kus nõudlus ületab pakkumise ja seda mitte kulutõhusal viisil. Meditsiinitoodete ja seadmete tarneahelad peaksid olema läbipaistvad ja vastupidavad, kui see aga puudub võivad tekkida negatiivsed tagajärjed inimeste tervisele ja riiklikule julgeolekule, mida oli näha COVID-19 pandeemia ajal.

Viimase aastakümne jooksul on meditsiinitoodete ja meditsiiniseadmete finantseerimise ja allhankeprotsessid oluliselt muutunud. Nimelt on patendiväliseid madala väärtusega ja vähekeerulisi tooteid hakatud järjest enam hankima odavamatelt tootjatelt ja tarnijatelt, kes asuvad Hiinas ja Indias. Antud taktikat on soodustanud finantseerimis-protsessid, kasvav aktsionäride orienteeritus ja tihenev rahvusvaheline konkurents, kus keskendutakse eelkõige hindandele ja mitte varustuskindlusele või muudele teguritele nagu jätkusuutlikkuse standardid .

COVID-19 mõju meditsiinitoodete turule[muuda | muuda lähteteksti]

Enne COVID-19 pandeemiat töötasid enamiku meditsiinitoodete tarneahelad sujuvalt, kus tarneajad olid lühikesed ja hilinemised pigem erandid. Pandeemia algusaegadel, aastatel 2019–2020, mõjutas pandeemia rohkem tarneahelaid, mis varustasid inimesi meditsiiniliste isikukaitsevahenditega. Näiteks müüdi 2019. aastal 12,5 miljardi dollari (11,71 miljardit eurot) ulatuses kirurgilisi maske ja 2020. aastal tõusis see number 378,9 miljardi dollarini (355,09 miljardit eurot), mis teeb kasvuprotsendiks 2931%. 2021. aastal kasvas aga maskide müük suisa 402,1 miljardi dollarini (376,83 miljardit eurot). Samas langes juba 2023. aastal müük kõvasti võrreldes tipuga, täpsemalt 1671%.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://health.ec.europa.eu/funding/eu4health-programme-2021-2027-vision-healthier-european-union_en
  2. Grumiller, Jan (2021). "Increasing security of supply for critical medical and pharmaceutical goods in the EU: Lessons from the COVID-19 pandemic" (PDF). ÖFSE Briefing Paper, No. 29. Lk lk. Vaadatud 09.05.2024.