Dracula

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on romaanist; 1931. aasta ingliskeelse filmi kohta vaata artiklit Dracula (film 1931); 1931. aasta hispaaniakeelse filmi kohta vaata artiklit Dracula (hispaaniakeelne film 1931); 1992. aasta filmi kohta vaata artiklit Bram Stokeri Dracula

"Dracula" esmaväljaande kaane reproduktsioon

"Dracula" on iiri kirjaniku Bram Stokeri 1897. aastal ilmunud romaan.

Bram Stokeri kõige kuulsam teos oli gooti stiilis kirjutatud „Dracula“, mille esimene väljaanne ilmus 26. mail 1897. aastal.[1] Raamat on struktureeritud kirjade sarjana, päeviku sissekannete ja ajalehe artiklitena. Bram Stokeril oli paar nädalat enne raamatu väljaandmist plaan panna pealkirjaks “The Un-Dead”, kuid see plaan ei saanud teoks.[1]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Bram Stokeri “Dracula” räägib Jonathan Harkerist, kes külastab Krahv Draculat tema kindluses Karpaatide mägedes, et aidata Draculal osta maja Londoni läheduses. Harker eirab Dracula hoiatusi, läheb öösel kindlust avastama ja kohtab kolme naisvampiiri. Dracula päästab Harkeri ja Harker ärkab voodis. Peale toimunud sündmust lahkub Dracula kindlusest ja jätab Harkeri naisvampiiridele. Harker põgeneb ja jõuab sonivas seisundis Budapesti haiglasse. Dracula läheb Demeteri laevaga Inglismaale.[2]

Lucy Westenra kiri tema parimale sõbrale Mina Murrayle (Harkeri kihlatu) kirjeldab abieluettepanekuid dr John Sewardilt, Quincey Morriselt ja Arthur Holmwoodilt. Lucy võtab vastu Holmwoodi ettepaneku, kuid kõik jäävad sõpradeks. Mina läheb koos Lucyga Whitbysse puhkusele. Lucy hakkab unes kõndima. Peale seda, kui Dracula laev jõuab Whitbysse, hakkab Dracula Lucyt jälitama. Mina saab kirja oma kadunud kihlatu haiguse kohta ja läheb Budapesti, et teda ravida. Lucy jääb väga haigeks. Sweardi vana õpetaja, professor Abraham Van Helsing, teeb Lucy seisundi kindlaks, kuid keeldub teistele haiguse diagnoosi avaldamast. Ta diagnoosib Lucyl verekaotuse. Van Helsing paigutab küüslauku ümber Lucy toa ja teeb talle nendest kaelakee. Lucy ema eemaldab küüslaugud, sest ta ei tea, et need hoiavad vampiire eemale. Kui Seward ja Van Helsing on eemal, hirmutab hunt Lucyt ja tema ema. Proua Westenra sureb südamerabandusse ja Lucy sureb peale teda. Peale Lucy matust hakkab ajalehtedesse ilmuma lugusid, kuidas öösiti jälitab lapsi “bloofer lady” (ilus daam) ja Van Helsing nuputab välja, et see on Lucy. Nad lähevad neljakesi tema haua juurde ja näevad, et Lucy on vampiir. Nad löövad tal vaia läbi südame, eemaldavad ta pea ja täidavad ta suu küüslauguga. Jonathan Harker ja nüüd ta naine Mina on tagasi ja nad ühinevad võitlusega Dracula vastu.[2]

Kõik püsivad dr Sewardi hullumajas nii kaua, kui mehed jahivad Draculat. Van Helsing avaldab lõpuks, et vampiirid saavad ainult puhata mullal, mis on pärit nende kodumaast. Dracula suhtleb Sewardi patsiendi Renfieldiga. Renfield on vaimuhaige mees kes sööb kahjureid, et saada endale nende elujõud. Kui Dracula saab teada grupi plaanist tema vastu, kasutab ta Renfieldi, et hullumajja siseneda. Dracula ründab Minat kolm korda ja joob iga kord tema verd. Kolmandal rünnakul sunnib Dracula Minat jooma tema verd. Peale seda on Mina neetud ja peab peale oma surma vampiiriks muutuma, juhul kui Draculat ei tapeta. Mehed leiavad Dracula asjad ja avastavad neis mitmeid karpe, mis sisaldavad Dracula kodumaa mulda. Nad topivad iga karbi sisse armulaua leiba, mis teevad kastid Dracula jaoks kasutuks. Mehed üritavad Dracula lõksu võtta tema Piccadilly majja, kuid Dracula põgeneb. Mehed saavad teada, et Dracula põgenes oma viimase karbiga oma kindlusesse Transilvaanias. Minal tekib ajutine vaimne ühendus Draculaga, mille peale kasutab Van Helsing tema peal hüpnoosi, et jälgida Minaga ühenduses olevat Draculat.[2]

Galatzis Rumeenias jahtijad hargnevad. Van Helsing ja Mina lähevad Dracula kindlusesse, kus professor hävitab naisvampiirid. Jonathan Harker ja Arthur Holmwood jälitavad Dracula laeva jõel, samal ajal kui Quincey Morris ja John Seward jälitavad seda maal. Kui mehed on pannud Dracula karbi vagune peale, koonduvad jahtijad, et seda rünnata. Harker leiab Dracula ja lõikab ta pea maha, samal ajal kui Quincey Draculat südamesse torkab. Dracula muutub tolmuks ja päästab Mina vampiiri needusest. Quincey saab viga võitluses romi meeste vastu ja hiljem sureb oma haavade tõttu. Temas on rahu, sest et Mina on päästetud. Seitse aastat hiljem on ühes kirjas näha, et Jonathan Harker pani oma lapse nimeks Quincey.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 McCrum, Robert. 2014. The 100 best novels: No 31 – Dracula by Bram Stoker (1897). The Guardian. https://www.theguardian.com/books/2014/apr/21/100-best-novels-dracula-bram-stoker. (10 April, 2024).
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Stoker, Bram. 1897. “Dracula”