Ezo Vabariik
|
Ezo vabariik 1868–1869 | |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | Vabariik | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| President | Enomoto Takeaki | ||||
| Asepresident | Matsudaira Taro | ||||
| Pealinn | Hakodate | ||||
| Riigikeeled |
Jaapani Ainu | ||||
| |||||
.svg){kind=small}
Ezo Vabariik (jaapani 蝦夷共和国 Ezo Kyōwakoku) oli lühiajaline Hokkaidō saarel (kuni 1869 aastani kandis nime „Ezo“, mis vananenud tranliteratsioonireeglite kohaselt kirjutati „Yezo“) asunud riik, mille asutasid 27. jaanuaril 1869 Boshini sõjas kaotusseisus olnud Tokugawa šogunaadi väed. Riigi presidendiks valiti admiral Enomoto Takeaki (5. oktoober 1836 – 26. oktoober 1908). Juunis 1869, pärast Hakodate lahingut ja kaotust sõjas liideti piirkond taas ülejäänud Jaapani keisririigiga. Ezo vabariik on ajalukku läinud esimese katsena kehtestada demokraatiat Jaapanis ja esimesena vabariigina kogu Aasias.
Riigi rajamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Tokugawa šogunaadi sõjaväe kaotust Honshū saarel, asus Enomoto Takeaki kogu oma laevastikuga Yokohamast teele Ezo saarele. Laevade pardal ei olnud mitte ainult laevameeskond, vaid ka suur hulk mässulisi, kellest moodustus Enomoto jalavägi. Enomoto vallutas Hakodate, mis oli saare tähtsaim linn.
27. jaanuaril 1869 kuulutati välja iseseisev Ezo vabariik, valitsusinstitutsioon loodi Ameerika Ühendriikide eeskujul, Enonoto valiti esimeseks presidendiks. Valida tohtisid samurai klassi kuulunud kodanikud. Jaapanis, kus oli kogu ajaloo vältel kehtinud keisrivõim, olid need üldse esimesed demokraatlikud valimised. Pealinnast prooviti leida diplomaatilisi liitlasi ning saada tunnustust, kuid need katsed ebaõnnestusid.
Uue riigi riigikassas oli 180 000 kuldryō-d, mille Enomoto sai Osaka kindlusest, kuhu šogun Tokugawa Yoshinobu oli oma varanduse pärast Toba-Fushimi lahingut 1868. aasta alguses jätnud.
Valimised ja riigi valitsus[muuda | muuda lähteteksti]
Ezo vabariigis korraldati valimised, kus hääleõigus oli ainult sõduritel, kes tulid saarele koos Enomotoga. Valimistulemuste põhjal moodustati vabariigi valitsus koosseisus: president (sōsai) Enomoto Takeaki, asepresident (fuku-sōsai) Matsudaira Tairō, mereväe ülem (kaigun bugiō) Arai Ikunoske, sõjaväe ülem (rikugun bugiō) Ōtori Keisuke.
Fort Kameda’sse (Goryōkaku) rajati riigi peakorter, kubernerid (bugiō) määrati Hakodate, Matsumae ja Esashi linnadele, et nad valitseksid kohtadel vabariigi valitsuse nimel.
Sõda Jaapaniga ja lüüasaamine[muuda | muuda lähteteksti]
Ezo vabariik püsis mitu kuud, sest admiral Enomoto laevastik oli oluliselt parem kui Jaapani keiserlik merevägi. Kuna vabariik asus saarel, siis ilma ülekaaluka võimuta merel oli seda võimatu vallutada. Aga Ezo vabariigil puudusid diplomaatilised suhted teiste riikidega ja seepärast oli armee ning mereväe varustamiseks vajalike ressursside ostmine väga keeruline.
Aprillis 1869. aastal sai Jaapani keisririik sõjalaevad teistest riikidest ja koondas jõud saare vallutamiseks. Keisri sõjavägi kohtas pealinnale lähenedes vähe vastupanu ja kuu lõpus suurem osa saarest langes pealetungiva armee võimu alla. Pärast Hakodate lahingut 1869. aasta juunis alistus Enomoto Meiji valitsusele.'
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Ballard C. B., Vice-Admiral G.A. The Influence of the Sea on the Political History of Japan. London: John Murray, 1921.
- Yamaguchi, Ken. Kinsé shiriaku A history of Japan, from the first visit of Commodore Perry in 1853 to the capture of Hakodate by the Mikado's forces in 1869. Trans. Sir Ernest Satow. Wilmington, Del., Scholarly Resources, 1973.