Igariai
| Igariai | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Elanikke | 36 (2021)[1] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 56° 10′ N, 21° 33′ E | ||
  | |||
Igariai (žemaidi Ėgarē) on küla Leedus Skuodase rajoonis Mosėdise vallas Erla ja Šakalė jõe vahel.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Külla ulatuvad osaliselt Salantai regionaalpark ja Erla geomorfoloogiline kaitseala. Osaliselt ulatuvad külla ka Natura 2000 ala ning Erla ja Salantase jõe ürgorud. Looduskaitse all on Igariai kivi ja Šilalė rändrahn.[2] Kaitsealale jääb Igariai kivikülv.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Igariai kujunes enne XVI sajandit, kuid tänapäevase plaani sai see maareformi käigus XVI sajandi teisel poolel. Igariai küla on saanud nime isikunime Igaris järgi. Küla kuulus Mosėdise mõisale. XIX sajandil kujunes Igariai ja Mikulčiai vahele veel Igariai hajaküla. Nõukogude perioodil asus Igariais Mikulčiai algkool. Külas on Igariai kalmistu.[3]
Muinsuskaitse[muuda | muuda lähteteksti]
XX sajandi teises pooles oli külas säilinud mitmeid rahvaliku arhitektuuri näiteid. 1980. aastani olid kaks selle küla majapidamishoonet, votiivkabel, kaks tulpkabelit, rist, mitmed skulptuurid ja Kristuse ristilt võtmist kujutav skulptuurigrupp muinsuskaitse all. Tänapäevaks on need hävinud või muuseumidesse viidud.[4]
Muinsuskaitse all on sealsed Mosėdise tumulused, mis jäävad osaliselt Baksčiai külla. Rahvasuus räägitakse, et need rajati teoorjuse ajal mõisa heinamaadele kui alused, millele heina kuivama asetada.[5] Üks külas asunud lohukivi on viidud Mosėdise kivimuuseumisse.[6] Külla on jäänud kaks muinsuskaitse all olevat Šilalė lohukivi [7][8] ja Šilalė rahn.[9]
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Skuodo rajono savivaldybė
- ↑ Juozas Vyšniauskas. Etnografinės Lietuvos prezidentas Žemaičių žemė – 2001, Nr. 1
- ↑ Mosėdžio pilkapių vieta
- ↑ Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, 123 lk.
- ↑ Šilalės antrasis akmuo su dubeniu
- ↑ Šilalės pirmasis akmuo su dubeniu, vad. Aukuru
- ↑ Šilalės akmuo vad. Didžiuoju kūliu
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Igariai |