Iseseisva Guyana vabariik
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
|
Iseseisva Guyana vabariik 1886–1891 | |||||
.svg)  Lipp (1886–1887)
Vapp
| |||||
| Valitsusvorm | vabariik | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pindala | 350 000 km² | ||||
| Riigikeeled | prantsuse | ||||
| Peamised keeled | portugali | ||||
| Deviis |
"Liberté et justice" "Õiglus ja vabadus" | ||||
| |||||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Iseseisva Guyana Vabariik (prantsuse keeles: La République de la Guyane indépendante), tihti viidatakse kasutades lihtsalt pealinna nime Counani (portugali keeles Cunani) järgi, oli lühikest aega eksisteerinud riik Lõuna-Ameerikas.
Loomine[muuda | muuda lähteteksti]
Guyana vabariik loodi 23. juulil 1886 alale, mille üle vaidlesid Prantsusmaa (pidades seda Prantsuse Guajaana osaks) ja Brasiilia.
Riigi asutasid prantsuse asustajad ning see eksisteeris aastani 1891. Kunagise Guyana vabariigi aladel on tänapäeval Brasiilia Amapá osariik.
Counani vaba riik[muuda | muuda lähteteksti]
1904. aastal kuulutas Adolphe Brezet enda Président de l'État libre de Counani'ks.
Sellel "riigil" oli oma põhiseadus, lipp ja anti välja paar postmarki. Ei Brasiilia ega Prantsusmaa ei tunnustanud seda riiki, kuid mõned Lõuna-Aafrika Boeri vabariigid avasid Brezetiga (kes oli nende vastu Boeri sõdades võidelnud) diplomaatilised suhted.
Riigipead[muuda | muuda lähteteksti]
Kõik Counani riigipeaks pürginud olid prantslased ning ei saanud kunagi tunnustust:
- Jules Gros (1886–1891)
- Adolphe Brezet (1901–1904)