Jaagarahu murrud

Allikas: Vikipeedia
Jaagarahu paemurd

Jaagarahu murrud on endised paemurrud ja ühtlasi paljandid Saare maakonnas Saaremaa vallas. Paljandid on arvele võetud ürglooduse objektina.[1]

Jaagarahu karjääris/Kurevere paemurrus murti kuni I maailmasõjani lubjakivi ning põletati lupja 8-10 lubjaahjus. 1920. aastate keskpaigaks taastus tegevus Jaagarahul, Kurevere karjääris tootis lupja AS Eesti Marmor, mis oli omal ajal Saaremaa suurimaid ettevõtteid. Eesti tuntumad kivimurrud asusid Rummu karjääris Vasalemmas ja Saaremaal.

Töö kivimurdudes oli hooajaline ja kestis aprillist-maist kuni novembri-detsembrini edukaimal 1930. aastal toimus töö paemurrus kahes vahetuses 300-330 töötajaga. AS Eesti Dolomiit eksportis karjäärist saadud hinnalist korall-lubjakivi Euroopasse. 1927. aastal rajati paemurrust saadava paekivi väljavedamiseks Jaagarahu sadam. Sadamat ja karjääri ühendas 4 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee.[2] 1933. aastal läks AS Eesti Marmor pankrotti ning paemurrud võttis üle Eesti-Rootsi segakapitaliga aktsiaselt Calcit. 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti[3]. Pärast teist maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel jätkas Saaremaa Tööstuskombinaat paemurdudes lühiajalist tööd, kuid siis aga seiskus lubjakivi kaevandamine täielikult.

Praegu on murrud Jaagarahu järve vee all. Murdudel on näha Jaagarahu lademe Vilsandi kihtide bioherme.[1] Murdudes asub Jaagarahu lademe stratotüüp ja selle Jaagarahu kihistu stratotüüp.[4]

Veest välja jäävas osas paljandub ülemisel 0.8 meetril paksukihiline sinakashall lubjakivi. Selle all on 0.5 meetrit õhukesekihilist dolomiiti, allpool aga rifilise päritoluga lubjakivi, mis on ülevalpool sinakashall, alumises osas aga helehall.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ürglooduse objekt: Jaagarahu murrud Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 29.04.2013)
  2. Eesti kitsaröömelised raudteed
  3. 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted, Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940
  4. "Stratigraafia terminoloogia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2020. Vaadatud 15. septembril 2020.
  5. Eesti stratotüüpsed paljandid

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]