Jakob (Saare-Lääne piiskop)

Piiskop Jakobi hauaplaat

Kolme piiskoppi kujutav fresko Lübecki frantsisklaste Püha Katariina kiriku ülemise koori põhjaseinal, 1360. aastad. Vasakult: Tallinna piiskop-elekt Johannes (surnud 1320), Schleswigi piiskop Helenberg Wisbeke (surnud 1343), Saare-Lääne piiskop Jakob (surnud 1337).

Jakob (surnud 1337) oli Saare-Lääne piiskop 1322–1337.

Jakob oli Tartu piiskopkonna skolastik. Ta nimetati paavst Johannes XXII poolt Avignonis piiskopiks 3. märtsil 1322 ja ordineeriti 14. märtsil 1322 Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopi Bérenger de Frédoli poolt.

Jakob leppis 25. mail 1323 koos Läänemaa vasallidega kokku Haapsalu linnasarase piirid.

1326 puhkes tüli Riia peapiiskopiga.

Tartu piiskopi teatel leppis 1327 Liivi ordu maameister Reimar Hane piiskop Jakobiga kokku mõnede Läänemaa varade (bonum) osas.

Jakob ja kolm Saaremaa toomhärrat tunnistasid 26. detsembril 1333 Taani kuningliku nõukogu ja kaupmees Marquardi vahelist kokkulepet rukki kvantiteedi osas. Jakob sõlmis samal päeval kokkulepe Tallinna piiskopi Olav von Roskilde ja Eestimaa vasallide vahel.

Ta sätestas 5. septembril 1334 Vana-Pärnus otsuse rüütel Marquard Breydele Taani kuninga poolt läänistatud mõisate osas.

Jakob ja Lübecki piiskop Heinrich langetasid 15. juunil 1336 otsuse Lübecki rae ning Bertram ja Hermann Friso vahelises kohtuasjas.

Ta sai 30. aprillil 1332 paavst Johannes XXII-lt privileege. Paavst kohustas piiskoppi 6. veebruaril 1333 minema Rooma palverännakule.

Jakob suri 1337. aastal Lübeckis.

Piiskop Jakob on teadaolevalt esimene Saare-Lääne piiskop, kes maksis kuuriale enda ametissekinnitamise maksuna (servitium communis) 1300 floriini. Sama suurt maksu, mis oli 500 floriini võrra suurem Riia peapiiskopi ametissekinnitamise tasust ja ületas kaugelt teiste Liivimaa piiskoppide omi, tasusid ka järgnevad Saare-Lääne piiskopid vähemalt kuni 15. sajandini. Et servitium communis'e suurus oli tavaliselt 1/3 piiskopkonna aastasissetulekust, võis Saare-Lääne piiskopkonna sissetulek olla silmapaistvalt suur, ning Ivar Leimus on seetõttu küsinud, kas ei võiks Saare-Lääne piiskoppi pidada rikkaimaks meheks Liivimaal.

Kirjandus

• Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
• Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
• Ivar Leimus, "Saare-Lääne Piiskop - rikkaim mees Liivimaal?" Läänemaa Muuseumi Toimetised VI, Läänemaa Muuseum, 2002.
• Väinu Rozental, Eesti rikkaimad läbi sajandite Äripäev Online (14. detsember 2007). Vaadatud: 18. septembril 2008

Eelnev Hartung

Saare-Lääne piiskop 1322–1337

Järgnev Hermann II