Johannes Gezelius vanem
| Johannes Gezelius vanem | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 3. veebruar 1615 |
| Surmaaeg | 20. jaanuar 1690 (74-aastaselt) |
| Lapsed | Johannes Gezelius noorem |
Johannes Gezelius vanem (3. veebruar 1615 – 20. jaanuar 1690 Turu) oli rootsi luterlik teoloog ja vaimulik.
Ta oli pärit Västmanlandist, õppis Västeråsi gümnaasiumis ning Uppsala (immatrikuleerus 1637) ja aastatel 1638–1641 Tartu Ülikoolis (Academia Gustaviana Dorpatensis), kus ta kaitses 1641. magistrikraadi.
Eestimaal[muuda | muuda lähteteksti]
Aastail 1641–1649 (ametlikult kandes seda tiitlit veel 1650. aastal) oli ta Academia Gustaviana Tartu Ülikooli usuteaduskonna kreeka keele ja idakeelte professor, 1643. aastast ka erakorraline usuteaduse professor. 1645. aastast määrati Liivimaa ülemkonsistooriumi assessoriks[1].
Pärast Tartust lahkumist 1649, töötas ta mitmel pool Rootsis, jätkates ka teoloogiaõpinguid, ning kaitses 1661. aastal Uppsalas teoloogiadoktori kraadi.
Aastail 1660–1664 oli ta Liivimaa superintendent, Tartu Ülikooli prokantsler ning Liivimaa ülemkonsistooriumi esimees[1].
Soomemaal[muuda | muuda lähteteksti]
1664. aastast surmani 1690, oli ta Turu piiskop ning Turu Akadeemia (Regia Academia Aboensis) prokantsler.
Johannes Gezelius vanema üks olulisemaid rolle on olnud Soome hariduse edendamine: ta on avaldanud arvukalt õpikuid ning suunanud Soome rahvahariduse arengut. Gezelius püüdis korraldada rahva õpetamise käiku, juhised vanemate poolt kodus ja kirikuõpetajate poolt kirikus antav päheõppimiseks, eriti aga „kirjaoskajate" köstrite kaudu kõigile kättesaadavaks tehtav raamatust lugemiseõpetus. Johannes Gezelius järjestas nõnda, et köster või tema puudumisel mõni teine selleks palgatud kirjaoskaja isik pidi igas külas mõnele andekamale poisile lugemise kätte õpetama, see aga pidi rakendama oma oskust koduküla laste õpetamisele. Neis määrustes leidub Soome rändkooli algus[1]. Matti Kuusi on avaldanud arvamust, et kuna Gezelius ei jõudnud Soome enne 1664. aastat, pidi suur osa tema tõlketööst langema mõne soome keelt kõneleva kooliõpetaja õlgadele.[2] Johannes Gezelius ajal pandi Soomes maksma kord, et keegi ei saanud abielluda, kes ei osanud katekismust ega olnud käinud armulaual, Johannes Gezelius asutas Turu piiskopkonnas oma trükikoja (1668) ning isegi paberivabriku.[1]. Johannes Gezeliuse ajal ilmus täiendatud Kirikulauluraamatu (1668), (soome k. Yxi paras lasten tavara) ning parandatud Piibli väljaanne (1685) ning et tõsta kirikuõpetajate hariduslikku taset, nõudis ta kirikuõpetajaameti taotajailt ülikooliharidust.
Gezelius võitles nii Eestis[1] kui Soomes aktiivselt rahvausuga. Turu piiskopina andis ta teoreetilise panuse Soome nõiaprotsesside puhkemisse. 1660.–1680. aastail anti Soomes nõidumise kahtlusega kohtu alla üle 200 inimese, kellest surma mõisteti 71.[3] 1673. aastal väljastas Gezelius edikti vanade loitsude hävitamiseks.[4]
Tema poeg oli teoloog Johannes Gezelius noorem ja pojapoeg piiskop Johannes Gezelius noorim.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Johannes Gezelius vanem |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 8. Johann Georgii Gezelius, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 61-64
- ↑ Matti Kuusi. Miten suomennettiin Erasmuksen Libellus Aureus?
- ↑ Eesti ajalugu III: Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Tartu 2013. Lk 390–391.
- ↑ Martti Haavio. Suomalainen mythologia, lk 43. Helsinki: WSOY, 1967.