Kaali kindlustatud asula

Kaali kindlustatud asula avastati 1970. aastal Kaali meteoriidikraatri nõlval Saaremaal.

Kraatri kirdenõlval poolkaares paiknenud muinasaegne asula oli piiratud 110 m pikkuse ja 2 m paksuse paekividest laotud kuivmüüriga. Seda on säilinud umbes 2,2 meetri kõrgusena. Hooned olid ehitatud vastu müüri. Neist tuli kaevandi põhjal päevavalgele 3,8 m laiune paekivivundament, mis oli rajatud terrassina tasandatud pinnale. Asula pindala ei olnud suur, vaid mõnisada ruutmeetrit. Vanimad leiud kultuurkihist on keraamika, valuvormide katked, luust kaksiknööp ja muud. Leiud on pärit 8.–6. sajandist eKr. Linnusemüürid, millest lahtikaevatud osa konserveeriti ja eksponeeriti, võivad kuuluda ka 3.–4. sajandisse pKr, samuti nagu enamik keraamikat ning ülemisest kihist saadud hõbeaare. Viimane koosnes kaelavõrust, kahest spiraalkäevõrust ja sipraalsõrmusest. Nende sattumine asulasse võib aga seotud olla juba Kaali järve kui muistse ohvripaigaga.