Kasutaja:JohannesMP

KLÕPSULÕKS

Klõpsulõks on strateegia, mille eesmärk on tähelepanu köita ja klikke saada pealkirjade, piltide või muu sisu abil. Sageli on sisu eksitav ja lubab tihti rohkem kui tegelikult pakub, meelitades kasutajaid klõpsama ja veebilehele suunduma. Klõpsulõksu kasutatakse laialdaselt eri digitaalsete platvormide, sealhulgas sotsiaalmeedias, uudisteportaalides ja reklaamides. Kui veebiplatvorm kasutab tasuta kasutamise mudelit, siis kogutakse raha reklaamiga ning selle juures on klikkide kogumine oluline. See nähtus on muutunud märkimisväärseks osaks internetikultuurist ning sellel on oluline mõju inimeste tarbimisharjumustele ja teabelevile võrgus.(Kairi 2020)

Definitsioon

Klõpsulõksu nähtus on mitmetasandiline ja seda on keeruline defineerida. Üldjoontes võib klõpsulõksuks nimetada olukorda, kus kasutatakse suurt ja ebamäärast pealkirja, et äratada lugejas uudishimu ja panna teda klõpsama sisule antud. Klõpsulõksu pealkirjad võivad teadlikult ära jätta vajalikku teavet, mida oleks vaja loo mõistmiseks, ja kasutavad ära inimese loomulikku uudishimu ja soovi teada saada rohkem.(Kairi 2020)

Sensatsioonilised pealkirjad on üks klõpsulõksu strateegia. Need võivad tekitada mulje, et pakutav teave on tegelikust olulisem või huvitavam. Sensatsioonilisi pealkirju võib jaotada kaheks tüübiks: esimene hõlmab sensatsioonilisi teemasid, nagu skandaalid või kriminaalsed sündmused, ning teine hõlmab teabe esitamise viise, nagu nimekirjad või edasiviitamine. Sensatsioonilisi vormivõtteid võidakse kasutada, et lugejaid šokeerida, intrigeerida ja põnevust tekitada. Välja on toodud sensatsioonilisusele rõhuvaid tunnuseid, sealhulgas isikustamist ja edasi viitamist. Isikustamisel pöördutakse lugeja poole isiklikult, kasutades näiteks asesõnu või käsklusi, kus varasemalt on isiku kohta andmeid kogutud, ja süsteem teab täpsemalt, kuidas isiku poole pöörduda. Nimekirjad libauudistest loovad mulje põhjalikust analüüsist, kuigi tegelikult võib teema käsitlus olla pealiskaudne. Edasi viitamise strateegia korral varjatakse teavet, mis oleks traditsioonilises pealkirjas esitatud. (Kairi 2020)

Lisaks on klõpsulõksuga seostatud ka erakordsust ja negatiivsust, mis võivad suurendada pealkirja loetavust. Emotsionaalsed pealkirjad võivad olla kergemini töödeldavad, kuna need mõjutavad pigem lugeja tundeid kui tema intelligentsust. Samuti võidakse kasutada kirjavahemärke ja sümboleid, et tähelepanu suurendada ning klõpsulõksu esile tõsta.(Kairi 2020)

Ajalugu

Ajaloolisest vaatest võivad klõpsulõksu esimesed kasutajad ja nende tehnikad pärineda kollasest ajakirjandusest. Selliselt luuakse uudiseid, mis ei ole esitatud faktide põhjal. Üks suur uurimisvaldkond on uudised, kus kasutatakse silmatorkavaid pealkirju, mis sisaldavadd uudiste sündmuste liialdusi, skandaale või sensatsioonilisi sõnumeid. Üks kõmuliste lugude põhjus on kontrollimatu ajakirjanduspraktika, mida nimetatakse kollaseks ajakirjadnuseks, kus uudiste reporterid maksavad allikatele nende teabe eest ilma selle kontrollimiseta. USA-s peetakse seda eetiliseks probleemiks, kuna see muudab sageli kuulsused ja poliitikud tõestamata väidete kasumlikeks sihtmärkideks. Washington Posti ajakirjaniku Howard Kurtzi järgi "on see õitsva kollase ajakirjanduse kultuur kustutanud vanad uudiste määratlused, lisades tulutoovaid ja sensatsioonilisi lugusid kuulsuste kohta kasumi nimel.(„Klõpsusööt“ 2019)

Võib  arvata, et klõpuslõks on interneti looming, kuid tegelikkuses on sensatsioonilised pealkirjad ajakirjanduses eksisteerind mitu sajandit ja juba enne interneti tekkimist. Ajalehtede ja trükipressi loomisest saadik on rakendatud klõpsulõksu laadseid taktikaid enneg, kui seda nimetati klõpsulõksuks. Suurte ja silmatorkavate pealkirjade taktika on taganud ajakirjanduses edu tänapäevani. (Ingram 2014). Eksisteerib eraldi psühholoogia valdkond, mis uurib erinevaid strateegiad ja võimalusi inimese tähelepanu köitmiseks. Psühholoogid on tulnud järelduseni, et parim viis lugejate juurde saamiseks on tunnete ja uudishimuga mängimine ja sealt edasi uuritakse, kuidas on parim viis tulemuse saavutamiseks. („The Psychology of Clickbait“ 2019)

Eesmärk ja strateegia

Klõpsulõksu peamiseks eesmärgiks on veebisaitide külastusi suurendada, olgu selleks siis saidi enda mingite eesmärkide saavutamine või reklaamitulu kasvatamine. Samuti võib seda kasutada pahatahtlike failide levitamiseks või kasutajaandmete varastamiseks rämpsposti rünnakute käigus. Rünnak toimub siis, kui kasutaja avab lingi, et rohkem teavet saada. Klõpsulõksu on kasutatud ka poliitilistel eesmärkidel ning seda on süüdistatud positiivsete mõistete välja toomises, jättes vajaliku osa varju ja saavutades seeläbi poliitikas võidukäigu. -The Guardiani peatoimetaja Katherine Viner kirjutas, et "odavate klõpsude tagaajamine täpsuse ja tõe arvel" õõnestab ajakirjanduse ja tõe väärtust. Emotsionaalsed teemad teravate pealkirjadega on laialdaselt jagatud ja klõpsatud, mis on viinud selleni, mida Slate kirjeldab kui "vihastumise kogumist" ja veebisaitide paljunemist uudiste ja meedia valdkonnas, sealhulgas Breitbart News, Huffington Post, Salon, Townhall ja Gawkeri meedia-blogid. Kõik need teenivad kasumit ja pakuvad lihtsaid moraalseid hinnanguid poliitiliste ja kultuuriliste küsimuste kohta.(Rokeya 2022)

YouTube'is näidatakse klõpsulõksu kaudu loodud videotel rohkemaid klõpse kui videotel, mis seda ei kasuta. Klõpsulõksu taktikad tavaliselt suurendavad klõpsamissagedust, tulu ning sisulooja üldist kaasatust.(Rokeya 2022)

Klõpsulõksu strateegiad hõlmavad eri lähenemisviise, sealhulgas uudiste ja veebiartiklite pealkirjade koostamist, mis loovad põnevust ja sensatsiooni ning ahvatlevad kasutajaid klõpsama. Mõned populaarsed lähenemisviisid hõlmavad huvitavaid linke ja pilte, mis äratavad kasutaja uudishimu või ahvatlevad ahnuse või moraalse huviga.(Rokeya 2022)