Laasme klaasikoda
Laasme klaasikoda on 18. sajandil Puurmani mõisa alla kuulunud klaasikoda, mis asus Laasme külas Jõgevamaal.
Klaasikojast[muuda | muuda lähteteksti]
Laasme klaasikoda jäi Puurmani mõisast 3 km põhja poole.[1] Selle rajas Andreas Gotthard von Manteuffel (1714–1768). See tegutses ilmselt 1764. aastast 1780. aastateni.[2] Teistel andmetel asus see tööle 1765. aastal ning sulges uksed 1782. aastal.[3]
1770. aastatel asuti Laasme ja Altnurga klaasikodades lihtsa puutuha asemel kasutama puhtamat potast, mis tõstis valmistatud klaasi kvaliteeti märgatavalt ning võimaldas toota värvitut klaasi.[4]
Toodang[muuda | muuda lähteteksti]
Laasme klaasikojast toodeti rohekast võsaklaasist pudeleid, ümaraid väikeseid pudelikesi ja piimahapendamise kausse ning värvitust klaasist joogiklaase.[2][5]
Arheoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Klaasikoja asukohalt on arheoloog Andres Tvauri 2010.–2011. aastal toimunud välitööde käigus leidnud 100 m diameetriga alalt klaasitootmisjääke.[5] Laasme klaasikoda on arvel pärandkultuuriobjektina.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Reppo, M. (2022). "Lääne-Eesti ja muu maailm: võrdlevalt Haapsalu ja Pärnu klaasileidudest". Läänemaa Muuseumi Toimetised, XXIV, 140–170.
- Roosma, M. (1969). "The glass industry of Estonia on the 18th and 19th century". Journal of Glass Studies, 11, 70–85.
- Ruussaar, A. (2021). Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu ja toodang. Tallinn: Kirjastus Äripäev.
- Tvauri, A. (2013). "Archaeological investigations on the sites of the glassworks of Central Estonia". Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 259–270.
- Varep, E. (1962). "Klaasitööstusest Eestis. Peatükk Eesti loodusvarade kasutamise ajaloost". Eesti Loodus, 4, 199–204.