Maraton

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib kergejõustiku alast. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maraton (täpsustus).
Frankfurdi maraton, 2004

Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, pikamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m, mis vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud distantsile: Windsori lossi ja White City staadioni vahelisele kaugusele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetus "maraton" pärineb legendi järgi sellest, et Kreeka-Pärsia sõdades (u 499–449 eKr) peetud Maratoni lahingu (u 490 eKr) järel olevat käskjalg viinud kreeklaste võiduteate joostes Marathonist Ateenasse (u 42 km). Jõudnud valitseja ukse ette, olevat ta jaksanud öelda: „Olge tervitatud, me võitsime!“, ja varisenud surnult kokku. Tegelikult on legendis tõde tublisti moonutatud ning kui lähtuda toonasest ajaloolisest jooksust, peaks maratonidistants olema üle 225 kilomeetri pikk. Nimelt Herodotose sõnul olevat Ateena jooksja Pheidippides saadetud Ateenast Spartasse, et enne lahingut abi paluda, mitte pärast lahingut Ateenasse võidust teatama. Linna aga läks kiirmarsil 40 km pärast kurnavat Maratoni lahingut täisvarustuses Ateena armee, et ennetada sinna suunduvat Pärsia laevastikku. Hiljem ajasid ajaloolased need sündmused omavahel sassi. [viide?]

1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks.

Eesti esimene maratonijooksuvõistlus toimus 28. aprill 1913 (praeguse kalendri järgi 11. mail). Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumuse võitis Pjotr Šubin Peterburist ajaga 3:23:45. Kokku osales kaheksa jooksjat ning parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann ajaga 4:12:41. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.

Seisuga 8. oktoober 2023 on meeste maailmarekord 2:00:35 (Kelvin Kiptum, 2023 Chicago maraton) ja naiste maailmarekord 2:11:53 (Tigst Assefa, 2023 Berliini maraton).

Ajalugu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Algusaastad (1913–1939)[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esimene ametlik võistlus maratonijooksus toimus 1913. aasta 28. aprillil. Omavahel võistlesid Paldiski ja Tallinn. Osales 8 jooksjat, võistluse võitis peterburilane Pjotr Šubin. Parimaks eestlaseks osutus tartlane Arnold Feldmann, saavutades ajaga 4:12.41 neljanda koha.[1] 28. aprilli loetakse ka Eesti maratoni sünnipäevaks.

Jüri Lossmann (vasakul) ja Hannes Kolehmainen (paremal) 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudel

Üheks olulisemaks nimeks Eesti maratoni algusaastatel on Jüri Lossmann ("Hull Jüri"[2]), kes võitis Antwerpeni olümpiamängudel 1920. aastal maratonijooksus hõbemedali, tuues Eestile esimese olümpiamedali kergejõustikus. Tema tulemus 2:32.48 ületas seni kehtinud maailmarekordit viie ja poole minutiga. Maailmarekordi püstitanud soomlase Hannes Kolehmaineni tulemus 2:32.35 ületas Lossmanni oma kõigest 13 sekundiga.[2]

Lossmann osales ka Pariisi olümpiamängudel 1924. aastal, kus ta positsioneeris end tõsiselt medalikonkurentsi, kuid sai suurest kuumusest tingituna kuumarabanduse, lõpetades siiski 10. kohal. Lisaks oli Lossmannil mitmeid teisi silmapaistvaid saavutusi, sealhulgas võit Göteborgi mängudel 1923. aastal ja 1922. aastal Tallinnas joostud aeg 2:18.33. Kuigi Lossmannist oleks võinud saada ainus eestlasest maratonijooksu maailmarekordiomanik, selgus hiljem, et raja mõõtmisel oli tehtud viga ning distants oli tegelikult 1,7 km lühem.[1][2]

Teine tuntud jooksja tollest perioodist oli Elmar Reiman, kes saavutas tuntuse osavõtuga nii 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudest kui ka 1924. aasta Pariisi olümpiamängudest. Ta oli oma aja kohta Eestis hea jooksja, vaatamata sellele, et pälvis mõlemal olümpial viimase koha. Nõukogude ajal tuli Reiman maratonis ka Eesti meistriks.[1]

Eesti maratonijooks oli huvitaval kombel üks vähestest aladest, mis oli esindatud peaaegu kõikidel tolle perioodi olümpiamängudel. Eesti meistrivõistluste ajalugu algas 1927. aastal, kui esimeseks maratonimeistriks tuli Elmar Reiman. Võistlused toimusid esialgu veel ebaregulaarselt.[1]

Nõukogude aeg (1940–1941 ja 1944–1991)[muuda | muuda lähteteksti]

Maratonijooksu kontekstis oli 1940.–1990. aastate periood märkimisväärne nii Eestis kui ka maailmas. Elukutseliste sport hakkas sel ajal koguma hoogu, muutudes laialdaseks nähtuseks, ning see oli ka perioodiks, mil enamik suuremaid linnamaratone alguse said ning Aafrika jooksjad oma tulekut tegid. Ühtlasi toimus samal ajal ka dopingu levik ja dopingukontrolli kehtestamine.[3]

Eestis oli see aeg, mil osalemine tiitlivõistlustel ja teistes rahvusvahelistes võistlustes oli ülimalt keeruline ning võistlemine piirdus peamiselt Eestis ja Nõukogude Liidus korraldatud maratonidega. Kuigi see tõi kaasa väljakutseid, võimaldas see ka suuremal hulgal sportlastel treenida (pool)professionaalselt ja osaleda paljudes treeninglaagrites.[3]

Eesti meistrivõistlused maratonijooksus said regulaarseks alates 1947. aastast ning pikka aega oli see peamine Eestis toimuv maraton. 1956. aastal, kui maraton EMV kavast välja jäeti, otsustas grupp entusiaste korraldada maratoni Vändras. Esimesel Vändra maratonil 30. septembril 1956 oli stardis kuus meest. Kuigi algul osalesid vaid Eesti jooksjad, liitusid peagi ka jooksjad mujalt Nõukogude Liidust. Vändra maratonist sai igasügisene sündmus, kus aastate jooksul selgitati mitmel korral Eesti maratonimeistreid. Vändra maraton on Eesti vanim maratonivõistlus.[3]

1974. aastal toimus esimene Tartu-Otepää maraton. Tänavu 40. korda peetud maraton on Eesti vanim katkematult korraldatav maratonivõistlus. Tartu-Otepää maraton oli üks väheseid võimalusi Eestis maratoni joosta, kõrvuti Tallinna maratoniga.[4] Osavõtjate arv oli aastatega kõikunud, kajastades maratonijooksu buumiaegu ja tagasihoidlikumaid perioode.[3]

Kolmas traditsiooniline maraton oli Tallinna maraton, mille korraldamist alustati 1980. aastate alguses. Vahepealse vaiksemaks jäämise järel sai sellest jooksust SEB Tallinna Maraton, muutudes Eesti esindusmaratoniks.[5]

Nõukogude ajal kandsid mitmed maratonid patsifistlikke nimetusi. Näiteks Kohtla-Järvel korraldati aastatel 1966–1976 Rahu maraton ning pärast seda alustati Tartus Võidupüha maratoni korraldamist, mis toimus igal aastal 9. mail Nõukogude vägede võidu tähistamiseks Teise maailmasõja üle. Eesti Vabariigi lähenedes nimetati antud maraton Side maratoniks, kuni selle korraldamine 1991. aastal katkes.[3]

Ainsaks maratoonariks sellest perioodist, kes jõudis tiitlivõistlustele, oli Kanadas elav Arnold Vaide. Tema saavutused Stockholmis EM-il ja Melbourne OM-il on märkimisväärsed, kuigi konkurents tolleaegsetel võistlustel ei olnud võrreldav tänapäevaga. Arnold Vaide isiklik rekord Košice maratonil oli 2:24.40.[6]

Eestis elavatest eestlastest oli silmapaistvaim maratoonar Rein Leinus, kes parandas Eesti rekordit 12 minutit ajavahemikul 1958–1968 ning tuli üheksakordseks Eesti meistriks. Tema väljapaistvaim saavutus oli 1963. aasta Nõukogude Liidu Rahvaste Spartakiaadil 5. koht ajaga 2:22.20.[3]

1950. aastate Eesti meistrivõistluste edukaim jooksja oli Viktor Puusepp, kes oli viiekordne Eesti meister.[3]

Eesti pikamaajooks oli aastatel 1950–1970 võrreldav maailmatasemega, kuigi maratonijooksu populaarsuse ja staatuse puudumise tõttu jäid paljude suurepäraste pikamaajooksjate võimed maratonidistantsil avastamata.[3]

1977. aastal ületas Vladimir Heerik esimesena eestlasena 2:20 piiri (2:19.57). Meelis Veilbergi jooksis 1985. aastal Vilniuses Eesti rekordi 2:15.44. 1980. aastatel tegid lisaks Veilbergile häid jookse ka Villy Sudemäe, Rein Valdmaa ja Kaupo Sabre.[3]

Naiste maratonijooks sai hoo sisse 1970. aastate lõpul, ja esimene Eesti (ja tõenäoliselt ka Nõukogude Liidu) naismaratoonari tulemus oli Niina Liimi 1971. aasta Kohtla-Järve maratonil 3:39:33. Naised hakkasid Eestis tõsisemalt jooksma 1980. aastate alguses, esimene teenäitaja oli Sirje Eichelmann, kes jõudis maratoni juurde lühemate distantside kaudu. [3]

Viimased aastad (1991-...)[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Fosti 2023. aasta Tallinna maratonil

1990. aastatel jätkusid Eesti maratonijooksu traditsioonid, samas kui riik läbis märkimisväärseid poliitilisi ja majanduslikke muutusi pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal. Sel ajaperioodil säilitasid traditsioonilised maratonid, nagu Tartu-Otepää ja Tallinna maraton, oma tähtsuse ja populaarsuse, kuid samal ajal tekkisid ka uued võistlused ja üritused, mis rikastasid Eesti maratonikalendrit.

Üheks oluliseks arenguks oli Tallinna maratoni kuulutamine Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) hõbemärgiga maratoniks aastal 2003, mis tõstis selle rahvusvahelist mainet ja meelitas kohale rohkem välisriikide osalejaid.[7]

Pavel Loskutov on üks sajandivahetuse ja 2000. aastate märkimisväärsemaid Eesti maratoonareid. Tema isiklik rekord maratonijooksus on 2:08.53, mille ta püstitas 7. aprillil 2002 Pariisi maratonil, saavutades võistlusel teise koha, on ühtlasi Eesti rekord. Lisaks on tema nimel Eesti rekord poolmaratonis ajaga 1:03.00, saavutatud Göteborgis 2001. aastal.[8]

Leila Luik Rio De Janeiro suveolümpiamängudel 2016. aastal

Üks paremaid Eesti pikamaajooksjaid Roman Fosti on ainus jooksja, kes on võitnud Tallinna maratonil kõik kolm peamist distantsi: maratoni, poolmaratoni ja 10-kilomeetrise sügisjooksu. Oma isikliku rekordi püstitas Fosti 2021. aasta aprillis Siena Ampugnano lennujaama territooriumil toimunud maratonil ajaga 2:10.46, saavutades võistlusel 29. koha. See tulemus parandas tema senist rekordit, mis oli 2:12.49.[9]

Tiidrek Nurme on maailma viie sportlase hulgas, kes on võistelnud kahtedel olümpiamängudel nii 1500 m jooksus kui ka maratonis (Peking 2008 ja Rio de Janeiro 2016). Tema isiklik rekord on 2:10.02, püstitatud 23. veebruaril 2020. aastal Sevillas. Tokyo 2020. aasta suveolümpiamängudel saavutas Nurme 106 jooksja konkurentsis 27. koha. Pärast seda, kui Bahreini esindaja sai dopingu tõttu võistluskeelu, tõusis Nurme 26. kohale.[10]

Samuti on sel perioodil märgata naiste maratonijooksu kasvu ja arengut. Üha rohkem naisi hakkas osalema maratonidel ja poolmaratonidel ning nende osavõtt ja saavutused panid aluse tugevale naiste maratonijooksu kogukonnale Eestis.

Eesti parimaks naismaratoonariks nimetatud Jane Salumäe on 2013. aasta seisuga Eesti rekordite valdaja nii poolmaratonis (1:10:10) kui ka maratonis (2:27:04). Tema saavutuste hulka kuuluvad võidud Carpi (1995), Rooma (1997), Torino (1997), Monte Carlo (1998), Gold Coast (1998), Los Angeles (2000) ja Viini (2001) maratonidel. Lisaks saavutas ta kuuenda koha Bostoni maratonil (1998), üheksanda koht Londoni maratonil (1996) ning kolmanda koha Tokyos nii 1997. kui ka 1999. aastal.[11]

Sirje Eichelmann oli esimene Eesti naine, kes alistas maratonis kolme tunni piiri. Tema viimane Eesti rekord maratonis oli 2:34:09, kuigi see tulemus on nüüdseks ületatud eespool mainitud Jane Salumäe poolt.[12]

Kolmikõed Liina, Lily ja Leila Luik osalesid 2016. aastal Rio de Janeiros toimunud olümpiamängudel. Esimest korda olümpiamängudel võistelnud kolmikõdedest pidi Liina Luik maratonijooksu 20. kilomeetril pooleli jätma, kuid Lily finišeeris ajaga 2:48.29 ja sai 97. koha. Leila sai 126 jooksja konkurentsis 114. koha, tema lõppaeg oli 2:54.38.[13]

Olümpiamängude medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1896 (40 km) Spyrídon Loúis Kreeka 2:58.50 Charílaos Vasilákos Kreeka 3:06.03 Gyula Kellner Ungari 3:06.35
1900 (40,26 km) Michel Théato Prantsusmaa 2:59.45 Émile Champion Prantsusmaa 3:04.17 Ernst Fast Rootsi 3:37.14
1904 (40 km) Thomas J. Hicks 3:28.53 Albert Coray Prantsusmaa 3:34.52 Arthur Newton 3:47.33
1906 (41,86 km) Billy Sherring 2:51.23,6 John Svanberg Rootsi 2:58.20,8 William Frank 3:00.46,8
1908 (42,195 km) John Hayes 2:55.18 Charles Hefferon Lõuna-Aafrika Vabariik 2:56.06 Joseph Forshaw 2:57.10
1912 (40,2 km) Kenneth McArthur Lõuna-Aafrika Vabariik 2:36.54 Christian Gitsham Lõuna-Aafrika Vabariik 2:37.52 Gaston Strobino 2:38.42
1920 (42,75 km) Hannes Kolehmainen Soome 2:32.35 Jüri Lossmann Eesti 2:32.48 Valerio Arri 2:36.32
1924 Albin Stenroos Soome 2:41.32 Romeo Bertini 2:47.19 Clarence DeMar 2:48.14
1928 Boughera El Ouafi Prantsusmaa 2:32.54 Manuel Plaza Tšiili 2:33.23 Martti Marttelin Soome 2:35.02
1932 Juan Carlos Zabala Argentina 2:31.36 Samuel Ferris Suurbritannia 2:31.55 Armas Toivonen Soome 2:32.42
1936 Sohn Kee-chung Lõuna-Korea 2:29.19 Ernest Harper Suurbritannia 2:31.23 Nam Sung-Yong Lõuna-Korea 2:31.42
1948 Delfo Cabrera Argentina 2:34.51 Thomas Richards Suurbritannia 2:35.07 Etienne Gailly Belgia 2:35.33
1952 Emil Zátopek Tšehhoslovakkia 2:23.03 Reinaldo Gorno Argentina 2:25.35 Gustaf Jansson Rootsi 2:26.07
1956 Alain Mimoun Prantsusmaa 2:25.00 Franjo Mihalić Jugoslaavia 2:26.32 Veikko Karvonen Soome 2:27.47
1960 Abebe Bikila Etioopia 2:15.16 Rhadi Ben Abdesselam Maroko 2:15.41 Barry Magee Uus-Meremaa 2:17.18
1964 Abebe Bikila Etioopia 2:12.11 MR Basil Heatley Suurbritannia 2:16.19 Kokichi Tsuburaya Jaapan 2:16.22
1969 Mamo Wolde Etioopia 2:20.26 Kenji Kimihara Jaapan 2:23.31 Michael Ryan Uus-Meremaa 2.23.45
1972 Frank Shorter Ameerika Ühendriigid 2:12.19 Karel Lismont Belgia 2:14.31 Mamo Wolde Etioopia 2:15.08
1976 Waldemar Cierpinski Saksa Demokraatlik Vabariik 2:09.55 Frank Shorter Ameerika Ühendriigid 2:10.45 Karel Lismont Belgia 2:11.12
1980 Waldemar Cierpinski Saksa Demokraatlik Vabariik 2:11.03 Gerard Nijboer Holland 2:11.20 Satõmkul Džumanasarov Nõukogude Liit 2:11.35
1984 Carlos Lopes Portugal 2:09.21 John Treacy Iirimaa 2:09.56 Charlie Spedding Suurbritannia 2:09.58
1988 Gelindo Bordin Itaalia 2:10.32 Douglas Wakiihuri Keenia 2:10.47 Ahmed Salah Djibouti 2:10.59
1992 Hwang Young-Cho Lõuna-Korea 2:13.23 Koichi Morishita Jaapan 2:13.45 Stephan Freigang Saksamaa 2:14.00
1996 Josia Thugwane Lõuna-Aafrika Vabariik 2:12.36 Lee Bong-juLõuna-Korea 2:12.39 Erick Wainaina Keenia 2:12.44
2000 Gezahegne Abera Etioopia 2:10.11 Erick Wainaina Keenia 2:10.31 Tesfaye Tola Etioopia 2:11.10
2004 Stefano Baldini Itaalia 2:10.55 Mebrahtom Keflezighi Ameerika Ühendriigid 2:11.29 Vanderlei de Lima Brasiilia 2:12.11
2008 Samuel Kamau Wanjiru Keenia 2:06.32 Jaouad Gharib Maroko 2:07.16 Tsegaye Kebede Etioopia 2:10.00
2012 Stephen Kiprotich Uganda 2:08.01 Abel Kirui Keenia 2:08.27 Wilson Kipsang Kiprotich Keenia 2:09.37
2016 Eliud Kipchoge Keenia 2:08.44 Feyisa Lelisa Etioopia 2:09.54 Galen Rupp Ameerika Ühendriigid 2:10.05
2020 Eliud Kipchoge Keenia 2:08:38 Abdi Nageeye Holland 2:09.58 Bashir Abdi Belgia 2:10.00

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1984 Joan Benoit Ameerika Ühendriigid 2:24.52 Grete Waitz Norra 2:26.18 Rosa Mota Portugal 2:26.57
1988 Rosa Mota Portugal 2:25.40 Lisa Martin Austraalia 2:25.53 Katrin Dörre Saksa Demokraatlik Vabariik 2:26.21
1992 Valentina Jegorova SRÜ 2:32.41 Yuko Arimori Jaapan 2:32.49 Lorraine Moller Uus-Meremaa 2:32.59
1996 Fatuma Roba Etioopia 2:26.05 Valentina Jegorova Venemaa 2:28.05 Yuko Arimori Jaapan 2:28.39
2000 Naoko Takahashi Jaapan 2:23.14 Lidia Simon Rumeenia 2:23.22 Joyce Chepchumba Keenia 2:24.45
2004 Mizuki Noguchi Jaapan 2:26.20 Catherine Ndereba Keenia 2:26.32 Deena Kastor Ameerika Ühendriigid 2:27.20
2008 Constantina Tomescu Rumeenia 2:26.44 Catherine Ndereba Keenia 2:27.06 Zhou Chunxiu Hiina 2:27.07
2012 Tiki Gelana Etioopia 2:23.07 (OR) Priscah Jeptoo Keenia 2:23.12 Tatjana Arhipova Venemaa 2:23.29
2016 Jemima Sumgong Keenia 2:24.04 Eunice Kirwa Bahrein 2:24.13 Mare Dibaba Etioopia 2:24.30
2020 Peres Jepchirchir Keenia 2:27.20 Brigid Kosgei Keenia 2:27.36 Molly Seidel Ameerika Ühendriigid 2:27.46

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Mehed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Robert de Castella Austraalia 2:10.03 Kebede Balcha Etioopia 2:10,27 Waldemar Cierpinski Saksa Demokraatlik Vabariik 2:10.37
1987 Rooma Douglas Wakiihuri Keenia 2:11.48 Ahmed Salah Djibouti 2:12.30 Gelindo Bordin Itaalia 2:12.40
1991 Tokio Hiromi Taniguchi Jaapan 2:14.57 Ahmed Salah Djibouti 2:15.26 Steve Spence Ameerika Ühendriigid 2:15.36
1993 Stuttgart Mark Plaatjes Ameerika Ühendriigid 2:13.57 Luketz Swartbooi Namiibia 2:14.11 Bert Van Vlaanderen Holland 2:15.12
1995 Göteborg Martin Fiz Hispaania 2:11.41 Dionicio Cerón Mehhiko 2:12.13 Luíz Antônio Dos Santos Brasiilia 2:12.49
1997 Ateena Abel Antón Hispaania 2:13.16 Martín Fiz Hispaania 2:13.21 Steve Moneghetti Austraalia 2:14.16
1999 Sevilla Abel Antón Hispaania 2:13.36 Vincenzo Modica Itaalia 2:14.03 Nobuyuki Sato Jaapan 2:14.07
2001 Edmonton Gezahegne Abera Etioopia 2:12.42 Simon Biwott Keenia 2:12.43 Stefano Baldini Itaalia 2:13.18
2003 Pariis Jaouad Gharib Maroko 2:08.31 Julio Rey Hispaania 2:08.38 Stefano Baldini Itaalia 2:09.14
2005 Helsingi Jaouad Gharib Maroko 2:10,10 Christopher Isegwe Tansaania 2:10.21 Tsuyoshi Ogata Jaapan 2:11.16
2007 Osaka Luke Kibet Keenia 2:15.58 Mubarak Hassan Shami Katar 2:17.18 Viktor Röthlin Šveits 2:17.25
2009 Berliin Abel Kirui Keenia 2:06.54 Emmanuel Kipchirchir Mutai Keenia 2:07.48 Tsegay Kebede Etioopia 2:08.35
2011 Daegu Abel Kirui Keenia 2:07.38 Vincent Kipruto Keenia 2:10.06 Feyisa Lilesa Etioopia 2:10.32
2013 Moskva Stephen Kiprotich Uganda 2:09.51 Lelisa Desisa Etioopia 2:10.12 Tadese Tola Etioopia 2:10.23
2015 Peking Ghirmay Ghebreslassie Eritrea 2:12.27 Yemane Tsegay Etioopia 2:13.07 Munyo Solomon Mutai Uganda 2:13.29
2017 London Geoffrey Kipkorir Kirui Keenia 2:08.27 Tamirat Tola Etioopia 2:09.49 Alphonce Felix Simbu Tansaania 2:09.51
2019 Doha Lelisa Desisa Etioopia 2:10.40 Mosinet Geremew Etioopia 2:10.44 Amos Kipruto Keenia 2:10.51
2022 Eugene Tamirat Tola Etioopia 2:05.36 Mosinet Geremew Etioopia 2:06.44 Bashir Abdi Belgia 2:06.48
2023 Budapest Victor Kiplangat Uganda 2:08.53 Maru Teferi Iisrael 2:09.12 Leul Gebresilase Etioopia 2:09.19

Naised[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Grete Waitz Norra 2:28.09 Marianne Dickerson Ameerika Ühendriigid 2:31.09 Raissa Katjukova-Smehnova Nõukogude Liit 2:31.13
1987 Rooma Rosa Mota Portugal 2:25.17 Zoja Ivanova Nõukogude Liit 2:32.38 Jocelyn Villeton Prantsusmaa 2:32.53
1991 Tokio Wanda Panfil Poola 2:29.53 Sachiko Yamashita Jaapan 2:29.57 Katrin Derre-Heinig Saksamaa 2:30.10
1993 Stuttgart Junko Asari Jaapan 2:30.03 Maria Manuela Machado Portugal 2:30.54 Tomoe Abe Jaapan 2:31.01
1995 Göteborg Maria Manuela Machado Portugal 2:25.39 Anuta Catuna Rumeenia 2:26.25 Ornella Ferrara Itaalia 2:30.11
1997 Ateena Hiromi Suzuki Jaapan 2:29.48 Maria Manuela Machado Portugal 2:31.12 Lidia Slavuteanu-Simon Rumeenia 2:31.55
1999 Sevilla Song-Ok Jong Põhja-Korea 2:26.59 Ari Ichihashi Jaapan 2:27.02 Lidia Slavuteanu-Simon Rumeenia 2:27.41
2001 Edmonton Lidia Simon Rumeenia 2:26.01 Reiko Tosa Jaapan 2:26.06 Svetlana Zahharova Venemaa 2:26.18
2003 Pariis Catherine Ndereba Keenia 2:23.55 Mizuki Noguchi Jaapan 2:24.14 Masako Chiba Jaapan 2:25.09
2005 Helsingi Paula Radcliffe Suurbritannia 2.20,57 Catherine Ndereba Keenia 2.22,01 Constantia Tomescu Rumeenia 2.23,19
2007 Osaka Catherine Ndereba Keenia 2:30.37 Chunxiu Zhou Hiina 2:30.45 Reiko Tosa Jaapan 2:30.55
2009 Berliin Bai Xue Hiina 2:25.15 Yoshimi Ozaki Jaapan 2:25.25 Aselefech Mergia Etioopia 2:25.32
2011 Daegu Edna Kiplagat Keenia 2:28.43 Priscah Jeptoo Keenia 2:29.00 Sharon Cherop Keenia 2:29.14
2013 Moskva Edna Kiplagat Keenia 2:25.44 Valeria Straneo Itaalia 2:25.58 Kayoko Fukushi Jaapan 2:27.45
2015 Peking Mare Dibaba Etioopia 2:27.35 Helah Kiprop Keenia 2:27.36 Eunice Kirwa Bahrein 2:27.39
2017 London Rose Chelimo Bahrein 2:27.11 Edna Kiplagat Keenia 2:27.18 Amy Cragg Ameerika Ühendriigid 2:27.18
2019 Doha Ruth Chepngetich Keenia 2:32.43 Rose Chelimo Bahrein 2:33.46 Helalia Johannes Namiibia 2:34.15
2022 Eugene Gotytom Gebreslase Etioopia 2:18.11 Judith Korir Keenia 2:18.20 Lonah Salpeter Iisrael 2:20.18
2023 Budapest Amane Beriso Etioopia 2:24.23 Gotytom Gebreslase Etioopia 2:24.34 Fatima Ezzahra Gardadi Maroko 2:25.17

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti maratoni ajalugu, 1913-1939 - Uudised - Marathon100". marathon100.com. Vaadatud 1. mail 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Reinsalu, Kristo; Nilk, Andres (2015). Eesti jooksjate lood. Tallinn: Spordikohvik MTÜ. Lk 51-60.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 "Eesti maratoni ajalugu, 1940-1990 - Uudised - Marathon100". marathon100.com. Vaadatud 6. mail 2024.
  4. ↑ www.elitec.ee. "Ajalugu 1956-1994 | Mispo". www.mispo.ee. Vaadatud 4. mail 2024.
  5. ↑ "Tallinna Maraton". www.jooks.ee. Vaadatud 6. mail 2024.
  6. ↑ "Arnold Vaide jõudis maratonimeistriks pärast päevatööd". Eesti Päevaleht. Vaadatud 6. mail 2024.
  7. ↑ "World Athletics Label Road Races | World Athletics". worldathletics.org. Vaadatud 6. mail 2024.
  8. ↑ OÜ, Sportos. "Pavel Loskutov". Sportos. Vaadatud 6. mail 2024.
  9. ↑ "TEHTUD! Isikliku rekordi püstitanud Roman Fosti täitis olümpianormi". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 6. mail 2024.
  10. ↑ jakobgill. "Esileht". Tiidrek Nurme | Sportlane. Pereisa. Kristlane. Vaadatud 6. mail 2024.
  11. ↑ "Eesti maraton 100, intervjuu Jane Salumäega - Uudised - Marathon100". marathon100.com. Vaadatud 6. mail 2024.
  12. ↑ "Kes on enim alla kolme tunniseid maratone läbinud Eesti jooksja? - Uudised - Marathon100". marathon100.com. Vaadatud 6. mail 2024.
  13. ↑ "Kolmikõed Luiged räägivad teekonnast olümpiajooksjateks | Tartu Ülikool". ut.ee. 7. oktoober 2016. Vaadatud 6. mail 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti maratoni edetabelid[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiaalad
Mehed: 100 m jooks · 200 m jooks · 400 m jooks · 800 m jooks · 1500 m jooks · 5000 m jooks · 10 000 m jooks · maratonijooks · 110 m tõkkejooks · 400 m tõkkejooks · 3000 m takistusjooks · 4 × 100 m teatejooks · 4 × 400 m teatejooks · kõrgushüpe · teivashüpe · kaugushüpe · kolmikhüpe · kuulitõuge · kettaheide · vasaraheide · odavise · kümnevõistlus · 20 km käimine · 50 km käimine
Naised: 100 m jooks · 200 m jooks · 400 m jooks · 800 m jooks · 1500 m jooks · 5000 m jooks · 10 000 m jooks · maratonijooks · 100 m tõkkejooks · 400 m tõkkejooks · 3000 m takistusjooks · 4 × 100 m teatejooks · 4 × 400 m teatejooks · kõrgushüpe · teivashüpe · kaugushüpe · kolmikhüpe · kuulitõuge · kettaheide · vasaraheide · odavise · seitsmevõistlus · 20 km käimine
Muud
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Maraton&oldid=6647365"