Mecheleni rüüstamine
Mecheleni rüüstamine oli sündmus Kaheksakümneaastase sõja (1568–1648) ajal, kui Hispaania sõdurid ründasid 2. oktoobril 1572 Mecheleni linna Flandrias ja rüüstasid selle.
1522. aastal sõlmis Saksa-Rooma keiser Karl V oma noorema venna, ertshertsog Ferdinandiga jagamislepingu, millega Habsburgid jagunesid Austria ja Hispaania haruks. 1549. aasta Pragmaatilise sanktsiooniga kuulutas Karl Seitseteist provintsi ühendatuks ja jagamatuks Habsburgide valduseks. Oma tagasiastumisel jättis ta Hispaania pärandi oma ainsale elusolevale pojale Felipe II-le.
Aragoni ja Kastiilia kuninga (1556–1598), Burgundia hertsogi (1555–1598) ja Milano hertsogi (1554–1598) Felipe despotism ja tema karmid vastureformatsioonimeetmed põhjustasid Hollandi mässu peamiselt kalvinistlikes Hispaania Madalmaade provintsides, mis viis Kaheksakümneaastase sõja puhkemiseni aastal 1568.
Mecheleni rüüstamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kui linna garnisoniülem kuulis Hispaania sõdurite lähenemisest linnale, otsustas ta oma meestega linnast lahkuda. Peamiselt katoliiklik elanikkond tervitas hispaanlasi alistumise märgiks, aga hispaanlaste juht Fadrique Álvarez de Toledo sellest ei hoolinud. Tema mehed asusid linna rüüstama. Elanikke hakati tapma ja nende vara röövima. Naised ja tüdrukud vägistati. Sõdurid laamendasid linnas kolm päeva ja hiljem raporteeriti kuningas Felipe II-le, et "ühtki naela ei jäetud seina".
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Mecheleni rüüstamisel oli mõneks ajaks soovitud mõju. Kõik linnad, kuhu järgmiseks mindi, ei osutanud vastupanu. Ainuke erand hilisemates rüüstejuhtumites oli Antwerpeni rüüstamine, mida ei korraldanud väejuhid, vaid rahulolematud sõdurid.