Narva piiramine (1700)
|
See artikkel on Põhjasõja alguses 1700. aastal toimunud Narva ja Jaanilinna kindluse piiramisest; 1704. aastal toimunud Narva piiramisest ja vallutamisest vaata artiklit Narva piiramine (1704), teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Narva lahing. |
| Narva piiramine (1700) | |||
|---|---|---|---|
| Osa Põhjasõjast Eestimaal ja Põhjasõjast | |||
 Vaade Narvale ja Jaanilinna kindlusele, 1700. aastal. Johann Christoph Brotze | |||
| Toimumisaeg | september – november 1700 | ||
| Toimumiskoht | Narva | ||
| Tulemus | Kindluse edukas kaitsmine ja piiravate vene vägede kaotus Rootsi vägedele Narva lahingus | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
Narva piiramine oli Põhjasõja alguses Eestis 1700. aastal toimunud kümnenädalane Narva ja Jaanilinna kindluse piiramine Moskva tsaaririigi vägede poolt, mis lõppes Vene vägedele edutult ja mille katkestas Rootsi vägedele edukas Narva lahing.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva piiramine (1700) |
Põhjasõja algus[muuda | muuda lähteteksti]
30. august ukj (19. vkj / 20. rkj) 1700, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Osmanite riigiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja.
Septembri keskpaigas jõudis Vene tsaaririigi eelvägi Novgorodist, läbi Rootsi Ingeri alade, vallutades teel Jama ja Koporje, tugevalt kindlustatud Narva alla. 1700. aasta septembris tungisid Vene rüüstesalgad Alutagusesse ning rüüstasid Lüganuse, Jõhvi ja Viru-Nigula kihelkonnas. Rootsi väed olid seotud sõjaga Taaniga, mille lõpetas 18. augustil sõlmitud Travendali rahuleping, ning Rootsi väed kuningas Karl XII-ga jõudsid Eestimaale alles 6. oktoobril. Liivimaal asuv Otto Vellingki välivägi Ruhja piirkonnas oli aga liiga väike, et sissepiiratud linnale abi osutada.
Piiramine[muuda | muuda lähteteksti]
Vene eelväed Novgorodi vojevoodi vürsti Ivan Trubetskoi juhtimisel jõudsid Narva alla 22. septembril ukj (12. vkj / 13. rkj) ja piirasid linna sisse lääne poolt, Narva jõe idakallas oli juba Moskva tsaaririigi vägede poolt hõivatud.
2. oktoobril ukj (21. vkj / 22. septembril rkj) saabus Narva alla ebaõnnestunud Riia linna piiramiselt Saksi kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva poolt Peeter I-le piiramisspetsialist, sõjainsener kindralleitnant Ludwig Nicolaus von Allart, kes oli ka Vene vägede poolse linna ja kindluse piiramise juhiks. Piiramise alguses septembris puudusid piiramisvägedel linna pommitamiseks piiramissuurtükid ja piiramine seisnes vaid linna blokeerimises lääne poolt.
Algetapil jõudsid linnakaitsjad teha täiendavaid kindlustustöid linna läänepoolsel küljel, lisaks osaliselt valminud idapoolsetele bastionidele, mis olid jäänud sõjaeelsel perioodil lõpetamata. Samuti koondati kindluse-eelsetelt kontraeskarpidelt kaitsjad linna garnisoni täiendamiseks ning ehitati kurtiinid ja rindkantse ja asetati kindlusemüüri läänepoolsele osale täiendavalt suurtükke. Lääne poole suunduv linnavärav müüriti kinni, teisel vaenlase poole asetseval väraval jäeti pärast väravaava kinnimüürimist vaid väike läbipääsutee. Lääne poole viiva vallikraavi kohalt võeti ära sillad, valli ees olnud kraavid kindlustati palissaadidega, mille ette astetati kärbised. Narva eeslinnad aga põletati maha, et vaenuväed ei saaks neis leida toetuspunkte.
Narvat kaitses varem tugevdatud Rootsi garnison, mida juhtis kindralmajor Henning Rudolf Horn ning mis koosnes 3000 jalaväelasest, 200 ratsaväelasest ja 400 relvastatud tsiviilisikust.
4. oktoobril (23. vkj / 24. septembril rkj) 1700 jõudsid Narva alla Moskva tsaar Peeter I ja väed Ivan Buturini juhtimisel, 25. (14. vkj) oktoobril väed Avtonom Golovini ja ratsaväeosad Boriss Šeremetevi juhtimisel. Narva alla koondati Vene vägede koosseisus 34 000 – 40 000 meest (21 soldatipolku, 7 streletsipolku, 2 tragunipolku, suurtükiväepolk jt).
4. oktoobril 1700 hakkasid Vene tsaaririigi väed valli rajama ning alustasid Narva ja Jaanilinna kindluste piiramist. Peeter I moodustas oma peakorteri Narva jões asuval Kamberholmi saarel. Oktoobri esimesel poolel toimetati Venemaalt, Pihkvast ja Novgorodist Narva alla piiramissuurtükid.
Narva kindlus ja Narva jõe idakaldal asuv Jaanilinna kindlus moodustasid ühtse kindlustatud kaitsesüsteemi, mida ühendas sild, mille kaudu oli võimalik ka piiramise korral vägesid liigutada, mistõttu toimus mõlema kindluse piiramine korraga.
Vene piiramisväed asusid Narva jõe paremal kaldal ühel liinil, mis poolringina kattis Narva kindluse ja ulatus tiivaga kuni Narva jõeni, blokeerides ka Jaanilinna. Piiramisvägede laager oli kaitstud vallikraavi ja valliga, 7 km pikkune kaitseliin oli suunatud läänesuunda. Piiramisvägede paremal tiival asusid A. Golovnini väed, keskosas Novgorodi vojevoodi I. Trubetskoi väed, vasakul tiival A. van der Weyde väed. B. Šermetjevile allunud aadlimaakaitsevägi asus vasaku tiiva äärel ning tegi luure- ja rüüsteretki ka Tallinna suunal.
Oktoobri alguses toimetati Venemaalt, Pihkvast ja Novgorodist Narva alla piiramissuurtükid, 29. oktoobriks lõpetasid Vene väed vägede koondamise ja ettevalmistavad piiramistööd ning 31. (20 vkj) oktoobril alustasid Narva kindluse tulistamist suurtükkidest. 4.–14. novembrini 1700 pommitasid Vene väed oma suurtükkidest edutult kindlust.
Piiramise lõpp[muuda | muuda lähteteksti]
Taani alistamise järel saabus Rootsi kuningas Karl XII Rootsi vägede eesotsas Liivimaale 16. oktoobril (5. vkj / 6. rkj) Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva, algselt oli Karl XII plaan suunduda appi piiratavale Riiale. Pärast Saksimaa kuurvürsti liitlase Taani alistamist ja Taani väljumist Rootsi-vastasest koalitsioonist lõpetas kuurvürst, Poola kuningas ja Leedu suurvürst August II Riia piiramise ning ohu lõppemisega Riiale suundus Karl XII appi piiratavale Narvale.
Pikemalt artiklis Narva lahing (1700)
30. novembril (ukj) 1700 jõudsid Rootsi väed Narva, Rootsi ja Vene vägede lahing leidis aset 30. novembril (19. vkj / 20 rkj) 1700. Vene väge ründas 10 500-meheline Rootsi vägi (lahingus osales kokku 24 000 meest) ja saavutas võidu Narvat piiranud vägede üle.