Orlan
|
See artikkel räägib kunstnikust; skafandri kohta vaata artiklit Orlan (skafander) |
Orlan, kodanikunimega Mireille Suzanne Francette Porte (sündinud 30. mail 1947 Saint-Étienne'is) on prantsuse naiskunstnik, kes kasutas väidetavalt esimese kunstnikuna kunstilisel eesmärgil plastikakirurgiat. Peale kehakunsti on ta tegev videokunsti ja performance'i alal.
Ta tegutseb ja elab Los Angeleses, New Yorgis ja Pariisis.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
"Marches au ralenti"[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1964. aastast kõndis ta Saint-Étienne'is kesklinna kahe osa vahel nii aeglaselt kui võimalik.
"MesuRages"[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1965–1983 kasutas ta oma keha mõõteriistana määramiseks, mitu inimest ühte või teise ruumi mahub.
"Vintages"[muuda | muuda lähteteksti]
Selle pealkirja all tuntakse 1964.–1966. aastast pärinevat fotosarja. Ta poseerib selles alasti joogasarnastes poosides. Üks tuntumaid pilte on "Orlan accouche d'elle-m'aime". Igast fotost on olemas ainult üks eksemplar; originaalnegatiivid on hävitatud.
"Tableaux vivants"[muuda | muuda lähteteksti]
See on uus fotosari (1967–1975).
"Kunstniku suudlus" ("Le baiser de l'artiste)"[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1977 etendas ta Prantsuse kunstimessi FIAC ajal selle toimumiskoha Grand Palais' juures performance'i: ta istus poodiumil. Tema kõrval oli tema alasti torso elusuuruses foto, millesse sai väikeses summas raha sisse lasta. Võis näha, kuidas münt liigub foto jalgadevahesse. Seepeale sai kunstnikult suudluse. Pärast seda ja suudles väikese summa eest. See tekitas skandaali. Seda näidati uuesti näitusel "WACK!Art and the Feminist Revolution".
Ihukunst (l'art charnel)[muuda | muuda lähteteksti]
Ta kirjutas ihukunsti (l'art charnel) manifesti ning laskis aastatel 1990–1993 teha oma näole üheksa iluoperatsiooni, mida filmiti ning edastati üle maailma, sealhulgas Pompidou keskusse Pariisis ja Sandra Gehringi galeriisse New Yorgis.
Manifestis kirjutab ta muu hulgas: "Ma võin kannatusteta vaadelda, kuidas minu keha lahti lõigatakse! (...) Ma näen end sisikonnani välja – uus peeglistaadium. (...) Ma näen oma armsama südamesse; tema suurepärasel konstruktsioonil pole mingit pistmist haiglase sentimentaalsusega. "Kallis, ma armastan su põrna; ma armastan su maksa; ma jumaldan su kõhunääret, ja su reieluu kuju erutab mind.""
"Dokumentaaluurimus: Medusa pea"[muuda | muuda lähteteksti]
See oli performance Aachenis muuseumis Ludwig Forum für Internationale Kunst. Selle deviis oli Freudi tekst Medusa peal: "Häbet nähes jookseb isegi kurat ära." Kunstnik näitas menstruatsiooni ajal oma suguelundeid suurendusklaasi all.
"Püha Orlani reinkarnatsioon"[muuda | muuda lähteteksti]
See 1990. aastal alanud projekt kujutas endast iluoperatsioonide sarja, mille käigus kunstnik laskis oma näo kujundada tuntud skulptuuride ja maalide (näiteks "Mona Lisa") järgi.
"See on minu keha, see on minu tarkvara"[muuda | muuda lähteteksti]
See oli performance, millega käis kaasas raamat ja CD ROM.
Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1978 asutas ta Lyonis Rahvusvahelise Performance'i-sümpoosioni.
Aastal 1982 asutas ta Minitelis esimese kaasaegse kunsti on-line-ajakirja Art-Accès-Revue.
Ta on Cergy õppeasutuse École Nationale Supérieure des Beaux-Arts professor ja Pariisi Palais de Tokyo administraatorite nõukogu liige.
Aastatel 2006–2007 oli ta Los Angeleses Getty Research Institute'i resideeriv teadur.
16. aprillist 18. maini 2008 oli Tallinna Kunstihoones avatud Orlani tööde näitus "Postidentiteedi strateegia". Näituse avamisel viibis ka kunstnik ise.