Ott Kool
Otto Kool (12. november 1930 Kunda vald, Toolse küla – 28. august 2000) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik. Ajakirjanikuna kasutas ta nime Ott Kool. Maetud Kunda kalmistule.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta õppis aastatel 1938–1941 Malla algkoolis, 1941–1945 Kunda 6-klassilises koolis ja 1945–1947 Karepa algkoolis. 1948. aastal lõpetas ta Kohtla-Järve Tööstuskooli elektriku erialal ja 1949. aastal lõpetas Kohtla-Järve Õhtukeskkooli.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1948–1950 töötas tsemendivabrikus Punane Kunda algul elektrimontööri õpilasena, hiljem elektrimasinistina
- 1953. aastast töötas kuus aastat Rakvere Metsatööstuskeskuses
- Seejärel kaks aastat Väike-Maarja Remondi-Tehnikajaamas elektrikuna.[1]
- 1961. aastast oli ta ajakirja Noorus korrespondent. Samast ajast algas ka tema Eesti Raadio korrespondenditöö Põhja-Eestis.
Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1962. aastast Eesti Ajakirjanike Liidu liige
- 1987. aastast Kirjanike Liidu liige
- Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Ott Kool oli tuntud ka kirjanikuna – tema sulest on ilmunud teravate probleemidega publitsistikat ja lühijutte ("Adraseadmise aegu", "Tähed allikas"). Samuti kirjutas ta publitsistliku kallakuga näidendeid – "Lilled professorile", "Maarja maal", "Kes paljajalu käib?", "Musta kassi öösel ei näe" jt. Käsitles põhiliselt Virumaa külaelu päevaprobleeme ja eetilisi küsimusi. Ott Kooli näidendeid on edukalt esitatud ka Rakvere Teatris, samuti Endla teatris.
Kool kirjutas ka filmistsenaariume: "Puud ja inimesed", "Hommikumeeleolu", "Leib" jt. Eriti kuulsaks sai ta taasiseseisvumise ajal fosforiidi kaevandamise vastases kampaanias osalemisega ja selle avalikustamisega.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1968 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Tähed allikas")
- 1988 Eesti NSV suur looduskaitsemärk
- 1988 Karl Ernst von Baeri medal
- 1988 Eesti NSV teeneline ajakirjanik
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ott Koolil oli mitu õde-venda: Elsa, Alfred, Hilda, Alfild, Linda, Helmi (hilisem Helmi Mets, kelle loodud on "Rutja jenka" laulusõnad). Samuti oli tal neli last.[viide?]