Richard Tomberg
| Richard Tomberg | |
|---|---|
| Sünniaeg |
6. september 1897 Salla vald, Simuna kihelkond |
| Surmaaeg |
25. mai 1982 Tallinn |
| Auaste | kindralmajor |
| Juhtinud |
Õhukaitse Staap Õhukaitse ülem |
| Sõjad/lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Punatähe orden, 1943[1] |
Richard Tomberg (6. september 1897 Salla vald, Simuna kihelkond Virumaa – 25. mai 1982 Tallinn) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralmajor, 1940), Õhukaitse ülem. Richard Tomberg oli ainus Eesti kindralitest, kes Nõukogude vangilaagrites ellu jäi.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Richard Tomberg sündis 1897. aastal Salla valla Mõisamaa külas ning õppis Simuna Noorsoo Kasvatuse Seltsi koolis. Ta kandideeris Salla valda Mõisamaa küla külakooliõpetajaks, kuid kuna tema vend oli juba kooliõpetaja, siis valla volikogu teda ei valinud.[viide?]
Eesti Vabariigi aastail[muuda | muuda lähteteksti]
R. Tomberg osales 1918. aastal alanud Vabadussõjas 8. jalaväepolgu rooduülemana Lõuna- ja Viru rindel.[2] Pärast Vabadussõda õppis Tomberg Kindralstaabi Kursustel (tulevane Kõrgem Sõjakool) ja Prantsuse kõrgemas sõjakoolis ning sai 1928. aastal formeeritava Õhukaitse staabi ülemaks; 1. juulil 1930 määrati ta Õhukaitse ülemaks, selles ametis oli ta kuni 1940. aastani.
Viimasel Eesti ohvitseride ülendamisel 24. veebruaril 1940 ülendati kindralmajoriks.
Saatus peale juunipööret[muuda | muuda lähteteksti]
1940. aastal pärast juunipööret, Eesti okupeerimist ja annekteerimist arvati ta Punaarmee koosseisu. 1940. aasta 3. septembrist sai Tombergist 180. Eesti Laskurdiviisi ülem. Formeeritav diviis paiknes Põhja-Eestis ja diviisi juhatus Tallinnas.
1941. aasta juuni alguses vabastati ta ametikohalt ja komandeeriti Moskvasse "kursustele". Tomberg hakkas Frunze-nimelises Sõjaväeakadeemias tööle üldtaktika lektorina.
Ta arreteeriti 1944. aasta veebruari viimasel päeval, süüdistatuna "Eesti ettevalmistamises inglastele kallaletungiks Venemaale". Pärast 8 aastat kestnud eeluurimisvangistust üksikkongis mõisteti talle karistuseks 25 + 5 (25 aastat vabadusekaotust ja 5 aastat asumist), ta vabanes laagrist amnestia alusel peale 12-aastast kinnipidamist[3] 1956. aastal kui “alusetult süüdimõistetu”.
Elu pärast vangist vabanemist[muuda | muuda lähteteksti]
1956. aastal Tomberg vabanes ja tal lubati tulla Tallinna, kus töötas Eesti NSV Kolhoosidevahelise Ehitusorganisatsioonide valitsuses, kaadrite, töö ja palgaarvestuse osakonna juhataja asetäitjana. Tombergi sunniti oma avalikes esinemistes halvustama Eesti iseseisvusaega ja Eesti sõjaväge[viide?].
Kindral Tomberg suri 25. mail 1982 Tallinnas 84-aastaselt ja maeti Metsakalmistule.[4]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Richard Tombergi isa oli käsitööline Juhan Tomberg ja ema Mari.
Richard Tomberg abiellus 1918. aastal Olga Seletnikovaga.[viide?] Abielust sündisid lapsed Claudia ja Ilo.[viide?] Ilo poeg Hanno Tomberg on tema lapselaps.[viide?]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rahva Hääl. 24. dets. 1943.
- ↑ "Korpusepoisid" : Eesti sõjamehed 22. Eesti territoriaalkorpuses ja 8. Eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–45 / Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo ... jt. ; [koostas Hanno Ojalo; kujundas Märt Kullo] Ilmunud Tallinn : Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts : Sentinel, 2007 lk 227
- ↑ "Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. märts 2017. Vaadatud 2. märtsil 2017.
- ↑ "Korpusepoisid" lk 228
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ohvitseride andmekogu
- Rakke valla kindral – Richard Tomberg
- Meenutusi Eesti Vabariigi õhukaitse ülemast kindralmajor Richard Tomberg'ist.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- Eesti väekoondiste ülemad
- Eesti lennundustegelased
- Sõjavägede Staabi koosseis
- 7. Jalaväerügemendi koosseis
- Õhukaitse
- Riigikaitse Nõukogu liikmed
- Eesti kindralmajorid
- 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseis
- Vilno sõjakooli vilistlased
- Vabadussõja veteranid
- Eesti represseeritud isikud
- Metsakalmistule maetud
- Sündinud 1897
- Surnud 1982