Swissairi lend 111

Swissairi lend 111 (SR 111) oli 1998. aasta 2. septembril New Yorgi John F. Kennedy lennujaamast Šveitsi linna Genfi suunduv liinilend, mis tulekahju tagajärjel 5 meremiili Peggy’s Cove’ist edelas Nova Scotias Kanadas Atlandi ookeanisse kukkus. Lendu opereeris Swissairi kolmemootoriline reisilennuk McDonnell Douglas MD-11. Õnnetuses hukkusid kõik pardal olnud 229 inimest, sealhulgas meeskond. Juhtum on Swissairi kõige ohvriterohkem õnnetus .

Ajajoon

Lend väljus JFK lennujaamast 2. septembri õhtul kell 20.18 kohaliku aja järgi (UTC-04.00). Kell 21.10, lennates Kanada kirderanniku kohal, tundsid piloodid ebaharilikku lõhna. Mõne aja pärast oli kokpitis näha ka suitsu, kuid salongipersonaliga ühendust võttes tehti kindlaks, et salongis probleeme ei esinenud. Ohutuse huvides võtsid piloodid ühendust Monctoni lennujuhtidega ning edastasid PAN PAN teate. Koostöös lennujuhiga otsustasid piloodid, et lennuki ülekontrollimiseks on vaja erakorraliselt maanduda Halifaxi lennujaamas. Kell 21.19 said piloodid juhised lähenemiseks. Selgus, et lennuk vajas laskumiseks pikemat maad ning pidi kaalu vähendamiseks kütust välja laskma. Kell 21.24 teatasid piloodid, et alustavad kütuse väljutamist, kuulutasid välja hädaolukorra ning palusid luba esimesel võimalusel maanduda. 21.25 võtsid piloodid viimast korda lennujuhiga raadio teel ühendust. Seejärel põles läbi lennuki elektrisüsteem ning side- ja navigatsioonisüsteemid lõpetasid töötamise. Lennuk kukkus paar minutit pärast side katkemist ookeanisse.

Põhjused

Õnnetuse peamine põhjus oli puudus sertifitseerimisstandardis, milles polnud kirjeldatud kergelt süttivate materjalide kasutamise reegleid. Lennukisse paigaldatud meelelahutuseks mõeldud ekraanid kuumenesid lennu ajal üle, tekitades kaarvoolu (ingl arcing). Kuna juhtmed olid isoleeritud metalliseeritud polüetüleentereftalaadiga, mis on väga tuleohtlik materjal, süttis see kaarvoolu tekkides hetkega. Kuna süttimise piirkonnas polnud tulekahju tuvastavaid andureid, võttis ohu avastamine kauem aega ning tuli väljus kontrolli alt. Samuti polnud tol ajal nõutud parda tulekustutusprotokolli olemasolu ning seetõttu puudus ka meeskonnal asjakohane väljaõpe tulekolde leidmiseks ja kustutamiseks.

Muudatused

Õnnetusest tulenevalt pakuti välja 14 uut tuleohutusalast täiendust olemasolevatele reeglitele, mis hõlmasid põhjalikumat materjalide süttivuse testimist, tulekahju protokolli koostamist ning meeskonna põhjalikumat koolitust. Lisaks vahetati vahetult peale õnnetuse põhjuse selgumist välja kõikide sama tüüpi lennukite juhtmete isolatsioonimaterjal.

---