Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond
Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, kus õpetati keemiat ja füüsikat ning tehti rahvusvahelist teadustööd. 1. jaanuaril 2008 läks see loodus- ja tehnoloogiateaduskonna koosseisu.
Teaduskonna dekanaat asus Tartus Tähe 4, kus asub ka füüsikaosakond (nn Füüsikum). Keemiaosakond asus aadressil Jakobi 2. 2009. aastal avati uus keemiahoone Chemicum Ravila tänaval, Jakobi 2 hoone läks pärast remonti filosoofiateaduskonna käsutusse.
Erialad[muuda | muuda lähteteksti]
Füüsika-keemiateaduskonnas olid järgmised erialad:
- Füüsika
- Füüsika, bakalaureuseaste, doktoriõpe
- Rakendusfüüsika, magistriaste
- Fundamentaalfüüsika, magistriaste
- Füüsikaõpetaja, magistriaste
- Keemia
- Keemia, bakalaureuseaste ja magistriaste, doktoriõpe
- Rakenduskeemia, magistriaste
- Keemiaõpetaja, magistriaste
- Infotehnoloogia, bakalaureuse- ja magistriaste
- Materjaliteadus, bakalaureuseaste
- Materjalitehnoloogia, magistriaste
- Molekulaartehnoloogia, magistriaste
- Keskkonnatehnoloogia, bakalaureuse- ja magistriaste
- Kultuuriväärtuste säilitamine, magistriaste
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
17. sajandil tegutses Tartus küll Rootsi Academia Gustaviana, kuid siis oli tänapäevane füüsika alles kujunemas. Esimesena tutvustas ülikoolis uusaegset füüsikat Sven Dimberg. Rootsi-aegse ülikooli tööle järgnes pikem vaheaeg. Järjepidevalt viljeletakse füüsikat Tartu Ülikoolis pärast selle taasavamist Keiserliku Vene riigi ülikoolina 1802. aastal.[1]
Tartu Ülikooli esimeseks rektoriks, füüsika kateedri ning kabineti esimeseks juhatajaks oli Georg Friedrich Parrot. Tartu ülikoolis on töötanud või õppinud maailmakuulsad füüsikud ja astronoomid Emil Lenz, Moritz Hermann von Jacobi, Wilhelm Struve ning ülikooli teadlastest ainukesena Nobeli preemia pälvinud füüsik-keemik Wilhelm Ostwald. ENSV Teaduste Akadeemia asepresident akadeemik Karl Rebane, Füüsika ja Astronoomia Instituudi direktor akadeemik Aksel Kipper, direktori asetäitja Harry Õiglane, akadeemik Harald Keres, füüsika-matemaatika-doktor Nikolai Kristoffel jt.
Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna Füüsikaosakonnas toimus füüsikute ettevalmistamine füüsikaosakonnas kahes: eksperimentaal-teoreetilises ja pedagoogilises harus. Esimese kolme aasta jooksul omandati kõrgema matemaatika alused, füüsika ja teoreetilise mehhaanika üldkursused. Kõrvuti loengutega lahendati ülesandeid ja sooritati ulatuslik laboratoorne praktikum. Kahel viimasel kursusel oli ühisteks kursusteks kõikidele füüsikaosakonna üliõpilastele teoreetiline füüsika, raadioelektroonika ja tahke keha füüsika. Pedagoogilise haru üliõpilastele oli vastavalt nende tulevase elukutse huvides vajalikeks eriaineteks psühholoogia ja pedagoogika, kino- ja fototehnika (omandati kitsasfilmi demonstraatori kvalifikatsioon), elektrotehnika, astronoomia ja astrofüüsika, atmosfäärifüüsika, tehniline mehhaanika, füüsika õpetamise metoodika koos katsetehnikaga, raadiotehnilised õppevahendid, elementaarmatemaatika koos matemaatika õpetamise metoodikaga (pedagoogilise haru üliõpilased saavad füüsiku ja keskkooli füüsikaõpetaja kutse õigusega õpetada astronoomiat, matemaatikat, elektro- ja raadiotehnikat) jt. Eksperimentaal-teoreetilise haru üliõpilaste spetsialiseerumise peamisteks suundadeks olid teoreetiline füüsika, tahke keha füüsika (pooljuhtide füüsika), elektroonika, gaaslahenduse füüsika (eriti aeroionisatsiooninähtused), geofüüsika ja astrofüüsika[2][3].
Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna esimesed kolm õppeaastat kulusid üliõpilastel keemiaalaste lühikursuste ja üldainete omandamiseks. Alates neljandast kurbusest toimus spetsialiseerumine kitsamale erialale. Anorgaanilise keemia kateeder valmistab ette keemikuid elektrokeemia või ioonivahetusprotsesside alal. Analüütilise keemia kateedris on võimalik saada ettevalmistus väga väikeste lisandite analüüsimeetodite (ka luminestsentsmeetodid) alal. Orgaanilise keemia kateeder andis ettevalmistuse orgaanilise sünteesi, keemilise kineetika ja katalüüsi (ka fermentatiivsete reaktsioonide kineetika) ja bioorgaanilise analüüsi alal. Õppetöö keemiaosakonnas kestis viis aastat[4].
Tuntud teadlasi[muuda | muuda lähteteksti]
- Heinrich Emil Lenz, füüsik
- Moritz Herman Jacobi, füüsik
- Ernst Öpik, astronoom
- Wilhelm Ostwald, keemik, Nobeli keemiaauhind
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Taavi Tuvikene (17. mai 2000). "Füüsikaosakonna ajaloost". www.physic.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.02.2007. Vaadatud 27.11.2017.
- ↑ Füüsikaosakond, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 11, 4 aprill 1969
- ↑ Teaduste Akadeemia ja Tartu ülikooli füüsikaosakond, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 4, 15 veebruar 1974
- ↑ Keemiaosakond, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 11, 4 aprill 1969