Tegevusjuhendaja
Tegevusjuhendaja on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist erihoolekandes, kelle töö on kliendi sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine, juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes, toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda ja asjaajamise korraldamisel.[1]
Tegevusjuhendaja töötab meeskonnas ning teeb juhendatava huvides koostööd tema sotsiaal- ja ametnikevõrgustikega. Tegevusjuhendaja töös on oluline pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe.
Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded[muuda | muuda lähteteksti]
Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada tegevusjuhendaja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
1)tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud lisas 1 kehtestatud kava kohase koolituse täies mahus või ta on läbinud vähemalt nimetatud koolituse sissejuhatava osa ning läbib koolituse täies mahus kahe aasta jooksul tööle asumisest;
2) tal on riiklikult tunnustatud sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse;
3) tal on riiklikult tunnustatud eripedagoogika- või sotsiaalpedagoogikaalane kõrgharidus;
4) tal on riiklikult tunnustatud tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse;
5) tal on riiklikult tunnustatud tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse;
6) tal on riiklikult tunnustatud vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus;
7) tal on riiklikult tunnustatud psühholoogiaalane kõrgharidus.
Tegevusjuhendajana ei saa töötada inimene, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.[2]
Töö sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevusjuhendaja töö seisneb intellektihäire ja vaimse tervise probleemidega täiskasvanu juhendamises, toetamises ja kaasamises.
Klienditöö aluseks on oskused nagu suhtlemine, tegevuse analüüs, tegevusvõime hindamine, klienditöö meetodid, hooldustöövõtted, tegevusplaani koostamine, terviseseisundi jälgimine.[3]
Kliendi sotsiaalsete oskuste arendamine[muuda | muuda lähteteksti]
1.Kliendi toetamine suhtlemisel.
2. Kliendil toetamine käitumisnormide õppimisel.
3. Kliendi emotsionaalse seisundi toetamine.
4. Toetamine konfliktide lahendamisel ja ennast kehtestava käitumise õppimisel.
5. Eneseesinduse oskuse toetamine.
Kliendi tegevusvõime arendamine, säilitamine ja toetamine[muuda | muuda lähteteksti]
1. Kliendi tegevusvõime ja kõrvalabi vajaduse hindamine ning analüüsimine.
2. Terviseseisundi jälgimine, muutuste märkamine.
3. Tervisekäitumise kujundamine.
4. Kliendi võimestamine.
5. Kliendi juhendamine abivahendite kasutamisel.
Kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes[muuda | muuda lähteteksti]
1. Toetamine igapäevaelu toimingute planeerimisel.
2. Koos kliendiga igapäevaeluga seotud eelarve koostamine.
3. Toetamine enese eest hoolitsemisel.
4. Juhendamine majapidamise korraldamisel.
5. Juhendamine toitumisel.
6. Kliendi suunamine ja kaasamine vabaajategevustesse.
Kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda[muuda | muuda lähteteksti]
1. Kliendile sobilike õppimis-, töötamis- ja hõivevõimaluste leidmine ja säilitamine.
2. Toetamine töö- ja õpiharjumuste kujundamisel.
3. Toetamine õppimisel, töötamisel ja muus hõives vajalike praktiliste oskuste õppimisel.
Toetamine asjaajamise korraldamisel
1. Toetamine eluasemega seotud asjaajamisel.
2. Toetamine avalike teenuste kasutamisel.
3. Juhendamine kogukonnas pakutavate teenuste tarbimisel.
4. Toetamine IKT-vahendite kasutamisel.[1]
Võrgustikutöö[muuda | muuda lähteteksti]
1. Koostöö kliendi võrgustikuga.
2. Koostöö kogukonna ja teiste spetsialistidega.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Kutsestandardid: Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, tase 4". Kutseregister. Vaadatud 19. septembril 2023.
- ↑ "Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 19. septembril 2023.
- ↑ "Tegevusjuhendaja käsiraamat" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2023. Vaadatud 19. septembril 2023.