Valgevene 1995. aasta referendum
14. mail 1995 toimus Valgevenes koos parlamendivalimistega nelja küsimusega referendum. Ettepanekuteks olid: anda vene keelele võrdne staatus valgevene keelega, võtta kasutusele uued rahvussümbolid, suurem majanduslik lõimumine Venemaaga ja muudatused põhiseaduses, mis võimaldaksid presidendil korraldada ennetähtaegseid valimisi, kui parlament süstemaatiliselt põhiseadust rikub.[1] Ametlike tulemuste kohaselt kiitis kõik neli heaks vähemalt kolmveerand valijatest, osalus oli 64,8%.[1]
OSCE Parlamentaarne Assamblee teatas, et referendum rikkus rahvusvahelisi standardeid. Opositsiooniliikmed väitsid, et rahvahääletuse korraldamisel tuvastati mitmeid tõsiseid seadusandluse, sealhulgas põhiseaduse rikkumisi.[2]
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Enne presidendiks saamist 1994. aastal oli Aljaksandr Lukašenka püüdnud 1993. aastal parlamendiliikmena korraldada sarnast rahvahääletust riigisümboolika teemal, kuid ta ei saanud parlamendi toetust. Kaks kuud enne 1995. aasta mai referendumit pakkus Lukašenka välja lipukujunduse, mis koosnes kahest väikesest rohelisest ja ühest laiast punasest ribast. Kuigi pole teada, mis sellest ettepanekust sai, pakuti mõni päev hiljem välja uued kujundused, mis pandi seejärel hääletusele.
| Sümbol | Olemasolev | Väljapakutud |
|---|---|---|
| Vapp | .svg)
|
|
| Lipp | .svg)
|
.svg)
|
11. aprillil 1995 arutas parlament rahvahääletuse küsimusi, kinnitas toimumiskuupäeva, kuid kiitis heaks ainult küsimuse majandusliku integratsiooni kohta Venemaaga. Lukašenka teatas, et ei muuda oma otsust ja võtab referendumi eest isikliku vastutuse ning lahkus parlamendist, teatades, et see on tema viimane arutelu parlamendiga selle praegusel kujul. Üheksateist Valgevene Rahvarinde saadikut, sealhulgas Zianon Paźniak, Piatro Sadoŭski ja teised, otsustasid korraldada parlamendis näljastreigi, protesteerides selle vastu, et president korraldas parlamendi otsusest hoolimata referendumi. Nad peksti OMON poolt läbi ja eemaldati parlamendihoonest. Parlamendisaadikud üritasid eriüksuslased peksmise eest kohtusse kaevata, kuid see ei õnnestunud.
Presidendi ja parlamendi vahelise konflikti lahendamiseks kutsuti kokku lepituskomisjon, mis otsustas president Lukašenka kasuks.
Küsimused[muuda | muuda lähteteksti]
Valijatele esitati neli küsimust:
- Kas olete nõus vene keelele valgevene keelega võrdväärse staatuse omistamisega?
- Kas toetate presidendi tegevust, mis on suunatud majanduslikule lõimumisele Venemaaga?
- Kas toetate ettepanekut Valgevene Vabariigi uue riigilipu ja riigivapi kasutuselevõtu kohta?
- Kas nõustute vajadusega teha Valgevene Vabariigi põhiseadusesse muudatused, mis näevad ette Valgevene Vabariigi presidendi poolt Ülemnõukogu täiskogu volituste ennetähtaegse lõpetamise, kui süstemaatiliselt või tõsiselt rikutakse konstitutsioon?
Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]
| küsimus | Poolt | Vastu | Kehtetu/tühi | Kokku hääli | Registreeritud valijad | Valimisaktiivsus (%) | Tulemus | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Hääled | % | Hääled | % | ||||||||||
| Vene keelele võrdse staatuse andmine | 4 017 273 | 86,8 | 613 516 | 13,2 | 192 693 | 4 823 482 | 7 445 820 | 64.8 | |||||
| Majanduslik integratsioon Venemaaga | 4 020 001 | 87,0 | 602 144 | 13,0 | 201 337 | ||||||||
| Uus lipp ja vapp | 3 622 851 | 78,6 | 988 839 | 21,4 | 211 792 | ||||||||
| President võib parlamendi laiali saata | 3 749 266 | 81,4 | 857 485 | 18,6 | 216 731 | ||||||||
| Allikas: Nohlen & Stöver | |||||||||||||
Reaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Valgevenes[muuda | muuda lähteteksti]
Opositsioon seadis kahtluse alla 1995. aasta referendumi seaduslikkuse. Endise parlamendiliikme Siarhei Navumchyki sõnul oli referendum ebaseaduslik ja seega puudub selle tulemustel seaduslik jõud:[3]
- Vastavalt 1995. aasta rahvahääletuse seadusele ei tohtinud rahvahääletusel kahtluse alla seada riigi sümboleid ja riigikeelt
- Rahvahääletuse parlamendi poolt heakskiitmise formaalsused olid täitmata
- Opositsioonil oli piiratud juurdepääs meediale, opositsiooni vaatlejad teatasid valimispettusest häälte lugemisel
Opositsioon tõstatas veel mitmeid rahvahääletuse korraldamisega seotud küsimusi:
- Referendumile eelnes ülekaalukalt riigile kuuluvas meedias laimukampaania, mis rõhutas, et tollast riigivappi kasutasid Teise maailmasõja ajal natsidega koostööd teinud Valgevene Kesknõukogu. Näiteks Valgevene Vabariigi esimene juht Stanislav Šuškevitš mainis ühes intervjuus, et Pahooniat kujutas riigile kuuluv meedia toona "fašistliku sümbolina".
- Enne rahvahääletuse tulemuste lõplikku väljakuulutamist eemaldas Lukašenka administratsiooniülem Ivan Titenkov isiklikult valitsuspaleest vana lipu ja rebis selle tükkideks.
- Rahvahääletuse küsimus oli sõnastatud ebamääraselt: paljud inimesed väitsid, et nad olid hääletanud uskudes, et "uued" sümbolid olid need, mis võeti kasutusele 1991. aastal.
- Uue embleemi kiitis heaks vaid 48,6% valijaskonnast, kuna üle kolmandiku hääleõiguslikest ei avaldanud arvamust. Mõned väidavad, et see suutmatus häälteenamust võita oli põhiseaduse rikkumine, kuid Valgevene seaduses ei olnud valimiskünnist määratletud.
- Lõpuks väidavad BPF-i partei ja teised mõjukad opositsiooniparteid, et referendumil, millele järgnes valgevenekeelsete koolide massiline sulgemine ning valgevenekeelsete saadete eemaldamine riiklikus televisioonis ja raadios, on olnud kahjulik mõju valgevene keelele ja kultuurile.[4][5]
Valgevene konstitutsioonikohtu endise kohtuniku Mihhail Pastuhhovi sõnul on referendum "õiguslikust seisukohast kehtetu ja see tuleks tühistada".[6] Ta nõustub väitega, et paljud rahvusliku ajaloo, traditsioonide, kultuuri ja keelega seotud küsimused pandi rahvahääletusele, rikkudes sellega Valgevene Vabariigi põhiseadust.[7] Pastuhhovi sõnul jäävad Pahoonia ja valge-puna-valge lipp de jure Valgevene riigisümboliteks. [8]
Rahvusvaheliselt[muuda | muuda lähteteksti]
Venemaa riigiduuma tegi avalduse, milles toetas referendumi ametlikke tulemusi.
OSCE Parlamentaarne Assamblee nentis, et referendum rikkus rahvusvahelisi standardeid ning märkis valitsuse kontrolli meedia üle, hääletusprotsessi sekkumist ja opositsiooni tegevuse takistamist.[9] Ka Ameerika Ühendriikide välisministeerium kritiseeris Valgevene valitsust referendumi pärast. [10]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Määrustele uue riigilipu ja uue vapi kohta kirjutas Lukašenka alla 7. juulil 1995. aastal. Aasta hiljem, 1996. aasta referendumi järel, ajas Aljaksandr Lukašenka parlamendi laiali ning muutis selle kahekojaliseks. Mitmeid opositsiooniliidrid, sealhulgas Zianon Paźniak lahkusid seejärel riigist[11].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Nohlen & Stöver, pp255-256
- ↑ "› Беларуская Салідарнасьць » Сяргей Навумчык: Парушэньні ў часе рэфэрэндуму - 1995". Bielarus.net. Vaadatud 10. jaanuaril 2017.
- ↑ Analysis by former parliament member Siarhei Navumchyk
- ↑ The Referendum of 1995 as an Attack on Belarusian Language and Belarusian Historical Memory BPF Party
- ↑ 1995-2005: Decade since the referendum on the status of Russian language Radio Liberty
- ↑ Piletski, Ales (14. mai 2016). "The day Belarus lost its language, white-red-white flag and Pahonia coat of arms". Euroradio.fm. Vaadatud 3. juulil 2021.
- ↑ Прафэсар Пастухоў: «Рэфэрэндум 1995 году юрыдычна нікчэмны» [Professor Pastukhou: “The referendum of 1995 is legally invalid” - Radio Svaboda, 14 May 2014.
- ↑ Mikhail Pastukhou: Pahonia And White-Red-White Flag Remain State Symbols Of Belarus - Charter'97, 14.05.2019.
- ↑ "Report on parliamentary elections in Belarus - 14 and 28 may 1995". OSCE Parliamentary Assembly.
- ↑ "Parliamentary elections in Belarus, the U.S. State Department Statement on the elections and referendum in the Republic of Belarus",Belarusian Business Newspaper, 22 May 1995
- ↑ https://web.archive.org/web/20121127195815/http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 Vaadatud 14. nov. 2011.