Vinni vanadekodu
Vinni vanadekodu (saksa keeles Stift Finn) oli 1775. aastal Vinnis asutatud ajalooline aadlipreilide pansionaat ja vanadekodu Vinni mõisahoones, 1922–1939 naiskutsekool.
1775. aastal andisid Vinni mõisa omanik, kindralmajor Johann Dietrich Edler von Rennenkampff (1719–1783) ja Jacobina Charlotta (sünd. v. Tiesenhausen) (1725–1793) oma varad Johann Diedrichsteini Vinni asutisele, tingimusel, et kool alustab tegevust pärast mõlema asutaja surma[1]. Vinni asutis pakkus elamisvõimalust vaesunud aadlidaamidele, ajapikku see muutus kooliks „adeligen Fräuleinstifts Johann Dietrichstein zu Finn“[2][3], mis pakkus kooliharidust ka neile aadlipreilidele, kelle perekonna rahalised võimalused või nende staatus orvuna, ei võimaldanud seisusekohast haridust ja kasvatust. Heategev asutus (Stift) oli kavandatud Tallinna maa aadli poolt tarvitatavaks vallaliste naiste asutuseks („zu einer milden Stiftung und zwar zu einem dem Adel des Herzogtums Estland zu benutzenden Fräuleinstift zu widmen").
Päraste seisuste kaotamise seaduse vastuvõtmist, taotles Töö-ja Hoolekandeministeerium asutise varade ja Küti vallas asuva Vinni mõisa võõrandamist, kuid Riigikohus otsustas 26. jaanuaril 1923, et Johan DietrichsteinVinni asutus ei kuulu Seisuste Kaotamise Seaduse järele Vabariigi valdamisele[4].
Vinni mõisa hoonet on kasutatud ka aadlidaamide naiskutsekoolina, mis avati 1922. aasta oktoobris ning töötas kuni 1939. aasta oktoobrini (baltisakslaste ümberasustamiseni Saksamaale)[5]. Kooli oli avatud kõigile balti-saksa neidudele ilma seisusevaheta. Vastu võeti 30-40 õpilast, kooli õppeprogramm oli üheaastane, õppeained sisaldasid kõike, mida oli tarvis põllumjanduslikuks ja koduseks majapidamiseks. 1939. aastal toimetati naised koos varandusega Rakverre ja saadeti edasi Tallinna, lahkus kogu personaal eesotsas kodu juhataja H. Bergiga.
Kooli juhatajaks oli direktriss majapidamise ja äriasjade juhataja, talle olid abiks kaks kogenud hooldajat. Kooli direktrissideks olid: Constance Edle von Rennenkampf 1922–1934; Marie–Louise von Lilienfeld, 1935-1937; viimaseks direktrissiks oli paruness Amy von Kruedener 1938–1939.
Kooli hooldajateks olid 1922-1939. aastatel Georg von Dehn, parun Georg Stackelberg, parun Hans Wrangell ja parun John Girard de Soucanton[6].
Vabariigi valitsuse 7. mai 1937 otsuse järgi anti endise Viljandi aadlipreilide varjupaiga Fräuleinstift’i kinnisvara Viljandis, Tallinna ja Jakobsoni tänavate nurgal asunud Stifti hoone[7] sõjaministeeriumi valdusse. Hoolealused paigutati ümber saksa vähemusrahvuse kultuuromavalitsusele kuulunud Johann Diedrichsteini Vinni sihtasutuse Vinni majapidamiskooli hoone vasakpoolsesse tiiba. Sihtasutuse vallasvara anti samuti üle Johann Diedrichsteini Vinni sihtasutusele[8], ülejäänud uutes ruumides alustas tegevust uus Vinni Majapidamiskool – tütarlaste kutsekeskkool koos internaadiga.
1939. aastal Vinni saksa kodumajanduskool likvideeriti, 63 naisõpilast viidi üle Tallinna, samuti kooli juures asunud vanadekodu 11 hoolealust[9].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vinni mõis, www.moisablogi.ee (vaadatud 27.02.2024)
- ↑ Johann Diedrich Edler v. Rennenkampff, www.rennenkampff.de
- ↑ Vinni mõis (Viru-Jaagupi khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ 1923. aasta Riigikohtu otsused. „Õiguse" väljaanne Tartus 1924 a.
- ↑ Rakverest lahkub 95 prots., Päewaleht, nr. 277, 12 oktoober 1939
- ↑ Naiskutsekool Vinnis, Esther von Breveni artiklist, mis ilmus Saksamaal 1985.aasta Balti-Eesti aastaraamatus
- ↑ Viljandi "Fräulein-Stift" kolib, Sakala (1878-1940), nr. 139, 3 detsember 1937
- ↑ Viljandi aadlipreilide varjupaik, Fellinsches (Dörptsches) Adeliger Fräuleinstift, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1814
- ↑ Rakvere saksa gümnaasiumi ruumid kõrgemale majanduskoolile., Uus Eesti, nr. 279, 13 oktoober 1939
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Lembi Anepaio, BALTISAKSA AADLIDAAMIDE STIFTID EESTI ALAL, TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu 2014