Vivianiit

Vivianiit
Omadused
Keemiline valem	Fe3(PO4)2·8(H2O)
Mineraaliklass	fosfaadid
Värvus	hallikassinine, roheline, tumesinine
Läige	klaasiläige

Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe₃(PO₄)₂×8H₂O. Nimetus on tulnud mineraloogi John Henry Viviani järgi, kes selle 1817. aastal Cornwallis avastas. Värvipigmendina on seda nimetatud ka "siniseks ookriks"^[1].

Kõige rohkem leidub vivianiiti Venemaal, Ukrainas ja Inglismaal.

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Vivianiit sisaldab raud(II)fosfaati ja seda nimetatakse mineraalseks raudfosfaadiks.

Vivianiiti leidub paljudes kivimites, see moodustub rauamaagilademete moondel maapinna lähedal või fosfaatide moondel pegmatiidis. Neid leidub ka turbasoodes. Vivianiidikristalle leidub sageli karpide ja tigude fossiilsetes kodades. Sarnastes paikades leidub götiiti, kipsi ja limoniiti. Fosforisisalduse tõttu peetakse teda rauamaagis kahjulikuks lisandiks.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Vivianiidikristallid on tumesinist või tumesinakasrohelist värvi, prismakujulised või lamedad.

Vivianiidi kõvadus on Mohsi skaala järgi 2, tihedus 2,6–2,7. Ta võib olla nii läbipaistev kui läbipaistmatu. Läige on klaasjas. Süngoonia on monokliinne. Murdejoon on helesinine või valge. Ta lahustub soolhappes ja lämmastikhappes. Keemiliselt stabiilne, välja arvatud tumenemine õhuhapniku toimel, kui Fe²⁺-ioonid oksüdeeruvad Fe³⁺ ioonideks.

Kasutamine värvipigmendina[muuda | muuda lähteteksti]

Vivianiiti kasutatakse dekoratiivse materjalina, kuid ajalooliselt on seda kasutatud värvipigmendina maalikunstis indigosinise värvi saamiseks. Pigmendi saamiseks vivianiidikristallid koguti, purustati, hõõruti peeneks ja puhastati saadud pulber lisanditest^[2]. Jahvatatud ja puhastatud pigment on pastellsinise värvusega, kollase linaseemneõliga segatult annab indigosinise õlivärvi. Pigmendina on tuntud antiigist alates, kuid selle kasutamine õlivärvis on haruldane.