Mine sisu juurde

Arutelu:Paide

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Wittenstein ei pruugi olla algne nimi. Tõenäoliselt on see ikkagi tõlge eesti keelest.Valju 26. oktoober 2006, kell 14:45 (UTC)

Mille poolest erines magistraat raest? Võib olla peakski kirjutama, et polnud raadi.Valju 26. oktoober 2006, kell 14:49 (UTC)

Mitte millegi poolest. See on täpselt sama nähtus.

Kas Balthasar Holte on Halt'i täielik nimi?


Paide linnal, nagu ka teistel Põhja-Eesti väikelinnadel, ei olnud magistraati, linna juhtis foogtikohus.

See on välja võetud. Andres 3. detsember 2008, kell 20:17 (UTC)
Aga miks? --Improvisaator 11. juuni 2009, kell 13:13 (UTC)
kas nimi Weisenstein oli ainult linnal või kasutati ka linnuse kohta algselt?
Esmalt ikka linnusel ja siis linnal.--WooteleF 11. juuni 2009, kell 21:05 (UTC)
Miks siis on artikklist kadunud kõik viited asunduse tolleaegsele nimetusele? --Nosser 12. juuni 2009, kell 06:12 (UTC)
Ma täiendan seda artiklit veelgi ning teen nime kohta eraldi alapealkirja. Natuke kannatust sellega.--WooteleF 12. juuni 2009, kell 07:17 (UTC)

Kas netiviite-mall ei luba PDF-i sinna märkida, või on viga muus?--WooteleF 11. juuni 2009, kell 21:05 (UTC)


Vt. Vikipeedia:Üldine arutelu#Veelkord viitamisest.--WooteleF 13. juuni 2009, kell 13:03 (UTC)


Kas Axel Torstenson oli viga allikas või oli Lennartil tõesti sellenimeline poeg?--WooteleF 11. juuni 2009, kell 21:07 (UTC)


| elanikke = 9487 (1.01.2006) Andres 21. juuni 2009, kell 09:37 (UTC)


Eeldan, et minu muudatused pöörati tagasi ekslikult. Kui ei, siis soovin selgitust.--WooteleF 21. juuni 2009, kell 18:22 (UTC)

Tõenäoliselt taheti ainult viimast, infotabeliga seotud muudatust tagasi pöörata. Andres 21. juuni 2009, kell 18:49 (UTC)
Seda infokasti on kasutatud ka Tallinna ja Tartu artiklites.--WooteleF 21. juuni 2009, kell 18:56 (UTC)

Minu meelest võiks esimeses lauses piirduda sellega, et öelda, et tegu on maakonna halduskeskus. Eraldi märkimist vajaks minu meelest pigem see, kui linn ise ei asuks selle haldusüksuse territooriumil, mille halduskeskus ta on. Andres 21. juuni 2009, kell 18:49 (UTC)


Keskajal oli Paides umbes 360 maja, 3 kirikut, kool, haigemaja ja mitmeid teisi asutusi.

See, vist Hupelilt pärinev teade, on täielik ulme. Keskajal elas Paides mõnisada elanikku, maju võis olla 30-40 ümber. Kahjuks ei saa praegu tugineda muule, kui Ain Mäesalu sõnadele keskaja arheoloogia loengust. Athanasius Soter 5. juuni 2010, kell 00:50 (EEST)[vasta]

Võtsin välja. See tundub tõepoolest suure liialdusena.--WooteleF 5. juuni 2010, kell 13:36 (EEST)[vasta]
Lugege seda http://www.paide.ee/public/files/vanalinna%20arengukava.doc kogu see jutt on seal sees olemas -- Ahsoous 5. juuni 2010, kell 15:29 (EEST)[vasta]

See, et Paide linn antud tekstilõiku kasutab, ei pane imestama, sest kes see ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise. Kahjuks pole seal otsest viidet, kust see väide on võetud, kuid võiks oletada, et on kasutatud 1938. aasta Paide turisiteatmikku, kus sama lause sees on. Selles teatmikus on mitmeid huvitavaid seisukohti, kahjuks on need kõik aga viitamata. Keskaegse Paide peamine häda on aga selles, et seda pole arheoloogiliselt üldse uuritud (va ordulinnus) ja seega ei saa esitada ka otseseid tõendeid realistlikuma hinnangu jaoks. Võib-olla peaks selle 360 maja jne jutu sisse jätma, sest see on kirjanduses laialt levinud. Aga ainult sel juhul, kui selle ebaadedkvaatsust saab kuidagi piisavalt lehti seletada. Athanasius Soter 6. juuni 2010, kell 14:43 (EEST)[vasta]


Tervishoiu ajalugu on NII pikk ja spordi ajalugu puudub üldse? Rahvaarvu muutumist kujutav tabel võiks olla teistpidi, st pikali. Ave Maria 30. juuni 2011, kell 14:00 (EEST)[vasta]

Sattus kätte lihtsalt vastav allikas.--WooteleF 30. juuni 2011, kell 14:05 (EEST)[vasta]

Pindala muudeti. See oli enne 10,036, nüüd 10,36. Viiteid ei ole. Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 06:51 (EEST)[vasta]

Paide linna veebilehel [1] on pindala endiselt 10,036. Kuriuss (arutelu) 23. aprill 2015, kell 10:10 (EEST)[vasta]
Ma arvan, et kõige parem on võtta pindala maa-ameti ajakohasest andmestikust. Siis on võimalik vältida juhuslikke mõõtmisvigu, eri asulate pindalad on ühtviisi saadud ja omavahel võrreldavad ning oleks vähem segadust selliste ei tea kui vanadest allikatest pärit ja ei tea kui ebatäpselt mõõdetud arvudega nagu 10,036 või 10,36. Viidet ma ei osanud panna, pigem ei panekski, kuna pindala on üsna triviaalne. Tuleks lihtsalt kontrollida, et pindala on ajakohane ja õigesti mõõdetud. Konkreetse pindalaarvu metaandmed (mis aja seisuga, millisest andmestikust) võiks küll olla lihtsasti kättesaadavad, aga selliseid andmeid pole tavaks pindalade juurde kirjutada. Kui Vikiandmed nii kaugele arenevad, et pindalad saab sinna panna, siis seal oleks sellistele metaandmetele hea koht. Pikne 23. aprill 2015, kell 16:49 (EEST)
Ma juhin tähelepanu, et kasutaja Pikse poolt osundatud leheküljel on boldis Maa-ameti instruktsioon: "Andmete kasutamisel tuleb viidata andmeallikana Maa-amet ja andmete seisu kuupäev." Seega, kui kasutatakse Maa-ameti andmeid, tuleb viidata vastavalt antud instruktsioonile, kui just Eesti Vikipeedial ei ole sõlmitud Maa-ametiga erikokkulepet, et võib nende andmeid kasutada viitamata. --VillaK (arutelu) 23. aprill 2015, kell 19:00 (EEST)[vasta]
Minu meelest ei ole pindala sugugi triviaalne ja metaandmed on Vikipeedias täiesti omal kohal. Kas Maa-ameti andmestikus on pindala antud või Sa räägid ülemõõtmisest? Minu arvates on ülemõõtmine originaaluurimus. EE annab pindalaks 10,03 km² koos aastaarvuga 2011. Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 20:31 (EEST)[vasta]
Jah, seal andmestikus on asula kindla suurususega pindobjekt. Selles mõttes on ta mõõdetud ja eraldi üle mõõta ei tule ning kes iganes pindaldest väljavõtte teeb, peaks saama sama tulemuse. (Tõsi, on võimalik näiteks projektsiooniandmed sassi ajada ja sellega viga teha või eri programmid ei pruugi näidata näiteks ruutsentimeetri täpsusega sama pindala, aga üldiselt on andmestikus tegu ikkagi kindla suurusega objektiga.)
Noh, isegi kui me mõnel juhul pindala allikale viidanud oleme, pole seal juures üldjuhul juttu mõõtmiseks kasutatud andmetest ega mõõtmismetoodikast. (Ka viidatud allikates harilikult pole.) Seda minu meelest ei peeta üldjuhul oluliseks. Sellepärast tundub hea, kui sedasorti metaandmed oleks Vikiandmetes. Iseasi, kui pindalaga seonduv vajab mõnel juhul eraldi lahtirääkimist, räägitakse pindala muutusest jms. Pikne 23. aprill 2015, kell 21:34 (EEST)
Igatahes ei ole viitamine Maa-ameti andmetele triviaalne. Ilma iseseisva mõõtmiseta sealt andmeid ei saa ja pole selge, kui õiged mõõtmistulemused on. Igatahes lahknevad mõõtmistulemused linna kodulehel ja EE-s toodud andmetest. Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 21:52 (EEST)[vasta]
Ma ei kahtle eriti sealt andmetest saadud pindala õigsuses. Igatahes mitte rohkem, kui mõnest muust juhuslikust allikast (ka EE-st) leitud arvu juures. Iseseisev mõõtmine seisneb ainult selles, et tuleb teha väljavõte ja see ümardada, mõõtmine iseenesest on olemasoleva andmestiku näol varem tehtud. Lihtsalt seda andmestikku kasutades on täpselt näha, kust üks või teine arv on saadud. Tõsi küll, kui metaandmeid kohe mitte talletada, siis pole hiljem arusaadav, mis hetke seisule pindala vastas. Aga üldiselt need asustusüksuste pindalad muutuvad väga vähe. Kui toimub mingi suurem muudatus, siis tuleks andmeid lihtsalt uuendada. Pikne 23. aprill 2015, kell 22:21 (EEST)
Noh, kas siis EE ja linna kodulehe koostajad ei tea, kuidas õigeid andmeid saada? Nende meetod võis olla otsesem.
Andmete seis tuleb kindlasti fikseerida. Samuti andmete saamise viis. Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 22:37 (EEST)[vasta]
Ma ei tea, kust nende andmed pärinevad. Need võivad pärineda vananenud allikast või generaliseeritud andmestikust, või need võivad olla paberkaardilt või rasterkaardilt ebatäpsemalt üle mõõdetud. See ei tähenda, et neil on vale pindala. Aga meil on võimalus kasutada selliste juhuslikes allikas leiduvate teadmata päritolu andmete asemel ühetaolisi pindalaandmeid, mis pärinevad samuti autoriteetsest andmestikust. Seda ka nende asustusüksuste jaoks, mille pindala ei leidu kuskil kirja panduna.
Minu meelest võib harilikult eeldada, et ära tuuakse ajakohased pindalad. Nii nagu see on eeldatavasti enamvähem kõigi pindaladega, mida Vikipeediast praegu leiab. Fikseeritud võiks olla selles mõttes, et kuskil arutelus või abilehel või hiljem Vikianmdetes on fikseeritud, millist päritolu pindalaandmeid võiks kasutada. Pikne 23. aprill 2015, kell 23:43 (EEST)
Me püüame sinnapoole, et ka pindalamuutusi kajastada.
Lugejal peab artiklist olema selge, kust on pindala võetud, eriti juhul, kui see on ise saadud. Ja kajastama peaks ka neid pindalasid, mis autoriteetsetes allikates esinevad. EE ja linna koduleht on selles mõttes minu meelest piisavalt autoriteetsed. Kui Sa ütled, et teised andmed on vananenud või ebatäpselt mõõdetud, siis Sa ju ütled, et need on valed. Ja kui on vananenud, siis on see oluline, sest siis käib see varasema aja kohta. Ja veel, kui teistes allikates toodut siin ei mainita, siis hakatakse kindlasti andmeid parandama. Andres (arutelu) 24. aprill 2015, kell 09:32 (EEST)[vasta]
Kui me teame, et erinevad arvud on seotud (olulise) pindalamuutusega, siis jah, muidugi tuleks püüda seda kajastada.
Eri andmestikest ja eri täpsusega võib saada erineva tulemuse, see ei tähenda, et erinevad tulemused on valed. Kui pindalad on ligidased (nagu see siin on), siis on üldjuhul tõenäoline, et mõõdetud on sama suurusega objekti pindala ja tegelik pindala pole muutunud. Kõige halvem on minu meelest sellisel juhul see, kui püütakse ära tuua mitu ligidast pindala, väljendades justkui segadust, milline pindala on õige, või kui erineva vanusega allikate erinevatest arvudest järeldatakse pindalamuutust. Tuleks lihtsalt otsustda, millist või millisest allikast pärit ligidast arvu peame sobivamaks.
Ma ei arva, et peaks tahtma pindala parandada, kui mõne konkreetse allika arvu pole toodud või et seda oleks põhjust teha, kui ei teata, et siin toodud pindala ei saa õige olla. See peaks olema üldiselt arusaadav, et pindala mõõtmine pole täppismõõtmine ja pindalal ei tarvitse olla üht õiget väärtust. See pindalade juures üldse väga sage, et eri allikad pakuvad mõnevõrra erineva arvu.
Mis vananemist puudutab, siis me ei tea, kas EE või kodulehe arv on vananenud, aga on selge, et ajakohasest andmestikust saadud arv ei ole vananenud. Pikne 24. aprill 2015, kell 10:46 (EEST)
Mis üldse on territooriumi pindala? Sellest ja sellest, kuidas seda mõõdetakse, tuleb vastavas artiklis rääkida. Eeldan, et see miski on (oletan, et see on mingi projektsioon, mis väldib reljeefi mõju), ja sel juhul on mõõtmistulemused mingid lähendused sellele. Kui lahknevused on tingitud mõõtmisveast, siis ei tohiks nii täpseid andmeid avaldada. Kui me ei tea, millest lahknemine on tingitud, siis seda enam tuleks ära tuua ka avaldatud andmed.
Sinu loogika järgi on Sinu leitud arv kõige usaldatavam, sest Sa ise tead, kuidas see arv on saadud, avaldatud andmed on saadud ei tea kuidas ja on "juhuslikud" ja sellepärast Sa neid ei usalda. Mina ei näe põhjust, miks peaks Sinu andmeid rohkem usaldama kui mõõdetud andmeid. Kust ma peaksin teadma, kas Sa õigesti mõõtsid? Ma ei saa kontrollida ka, sest mina mõõta ei oska.
Mis puutub andmete võrreldavusse, siis Maa-ametil on kaardid ainult Eesti kohta.
Kui on mitu ühtviisi usaldatavat allikat, siis me ei saa otsustada, milline on sobiv. Andres (arutelu) 24. aprill 2015, kell 14:35 (EEST)[vasta]
Ah jaa. Kui lugeja näeb ilma viiteta arvu, mis erineb avaldatud arvust, siis on loomulik, et ta parandab. Andres (arutelu) 24. aprill 2015, kell 14:57 (EEST)[vasta]
Ühtset metoodikat, mis ütleks näiteks, mis kujul andmestikku tuleks kaardilt pindalade mõõtmisel kasutada jms, minu teada pole. Millist pindala kasutatakse, see on ikkagi suuresti tinglik. Eriti näiteks järvede, saarte ja muude loodusobjektide pindalade mõõtmise juures. Haldusüksuste ja asulate pindala saab küll mõõta teatud kindelpunktide suhtes ja sellevõrra võiks lahknevusi olla vähem. See on tõsi, et pindala mõõtmise tulemus sõltub projektsioonist. Üldiselt tuleks pindalade võrreldavuse huvides eelistada õigepindseid projektsioone (kohalike ja rohkemate lõikejoontega projektsioonide ning väikeste pindalade juures samas pole sel suurt tähtsust, kui pindala niikuinii väikese täpsusega esitatakse). Pindala mõõdetakse peaaegu alati planimeetriliselt, mitte reljeefilt. (Kõik projektsioonid väldivad reljeefi mõju.)
Aga erinevate ligidaste pindalade äratoomine on minu meelest meelevaldne. Sellega omistatakse ligidastele arvudele justkui erinev tähendus ja tekitatakse sellega segadust, kui pindala on tegelikkuses sama (suure) objekti kohta. Ma ei näe teist võimalust, kui et andmete esitajal tuleb otsustada, milline pindala ära tuuakse, millise allika oma, kuidas ümardatud jne. Mul ei tule ka meelde, et oleksin näinud kuskil mujal entsüklopeedias või muus allikas, kus pindalasid esitatakse, et tuuakse ära erinevaid väga ligidaid arve, kuigi erinevaid mõõtmistulemused on sageli levinud (levinud ka erinevates autoriteetsetes allikates).
Olgu, minu poolest võib tuua ka EE või mõne muu allika pindala. Aga ma ei näe, et EE-s esitamine teeks mõne konkreetse triviaalse pindala mõõtmise tulemuse autoriteetseks. Ja EE pindala vastavus ilmselt ikkagi poleks kontrollitav. Ajakohasest maa-ameti andmestikust saab see-eest üle kontrollida igaüks, kes oskab. Pidasin silmas, et paremini võrreldavad oleks need pindalad, mida saab võtta samast andmestikust.
Ma möönan, et viite puudumine võib mingil määral segadust tekitada. Seda kompenseeriseks osalt see, kui metaandmed saab panna hiljem Vikiandmetesse. Aga pidades pindala tinglikku iseloomu, siis see minu meelest küll loomulik pole, et pindala tuleks parandada, kui see mõnes allikas pisut teistsugune on. Kui sellega tegelikult probleeme tekib, eks siis võib hädapärast püüda panna viita ka maa-ameti pindala juurde. Pikne 24. aprill 2015, kell 22:49 (EEST)
Minu meelest ei tule viite puudumine kõne alla, kui esitatud pindala üheski allikas ära toodud pole. Andres (arutelu) 25. aprill 2015, kell 02:35 (EEST)[vasta]

Töötleva tööstuse alal Paide linnas tegutsevate üle 20 töötajaga ettevõtete toodangu müük oli 2007. aastal umbes 600 miljonit krooni. Tähtsaim on kohalikul toormel baseeruv toiduainetööstus. Suurima müügituluga oli (nüüdseks Tere AS-i kontserni kuuluv) ettevõte Paide piimatööstus, mis müüs 2007. aastal toodangut 262 miljoni krooni eest, toodangu müügimahult järgneb u 130 miljoni krooniga Eesti Pagari Paide Leivatehas.[viide?]

Nii oli siin enne. Praegust tuleb toimetada. Andres (arutelu) 22. september 2016, kell 18:38 (EEST)[vasta]

Paides pesitseb Jaanuar 2022 seisuga 9(üheksa) lindu.

Võtsin selle välja, sest see ei tundu usaldatav. --Andres (arutelu) 12. juuli 2022, kell 00:08 (EEST)[vasta]