Bulat Okudžava

Bulat Okudžava (1976)

Bulat Okudžava [bul'at okudž'ava] (Булат Шалвович Окуджава; 9. mai 1924 Moskva – 12. juuni 1997 Pariis) oli gruusia-armeenia päritolu vene keeles esinev luuletaja, helilooja, lauluesitaja ning kirjanik.

Tema isa oli Gruusiast pärit nõukogude parteitegelane Šalva Okudžava, kes suure terrori ajal ebaseaduslikult represseeriti. Ema Ašhen Nalbanjan oli armeenlane. Onu Vladimir Okudžava oli anarhistlik terrorist, kes pärast ebaõnnestunud atentaadikatset Kutaisi kubernerile põgenes Šveitsi ja saabus sealt Venemaale tagasi 1917. aastal samas vagunis koos Lenini, Zinovjevi ja teiste tähtsate bolševikega.

Okudžava oli kaks korda abielus. Tema esimene naine Galina Smoljaninova (1926–1965) suri südamepuudulikkuse tagajärjel. Neile sündisid poeg Igor Okudžava (1954–1997) ja tütar, kes suri väikelapsena. Teise naise Olga Artsimovitšiga sündis 1964 poeg Bulat (ehk Anton), kellest sai samuti muusik.

Okudžava kirjutas 1993. aastal alla 42 kirjale.

Ta mõistis ka hukka sõja Tšetšeenias. Jaanuaris 1996 kuulus ta kultuuritegelaste hulka, kes saatsid Venemaa juhtkonnale palve lõpetada sõda ja lahendada konflikt läbirääkimistega.

Tunnustus

• 1984 Rahvaste sõpruse orden
• Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia (Moskva) liige
• 1994 Vene Booker

Teosed eesti keeles

• "Vaene Avrossimov" (Бедный Авросимов; romaan). Vene keelest tõlkinud Otto Samma. Eesti Raamat, Tallinn 1971, 296 lk
• "Diletantide teekond" (Путешествие дилетантов; ajalooline romaan). Tõlkinud Otto Samma. Eesti Raamat, Tallinn 1979, 304 lk
• "Diletantide teekond. 2: eruporutšik Amiran Amilahvari ülestähendused" (raamat sisaldab ka: Pavel Štšegolev, "Armastus raveliinis"). Tõlkinud Lembe Hiedel. Eesti Raamat, Tallinn 1981, 262 lk

Välislingid

• Vaapo Vaher, Kitarriga kiilaspea – Sirp 20. jaanuar 2006, nr 3, lk 17