Grafiti Eestis

Edward von Lõnguse "Põhja konn" Tartus

Grafiti (hoone, tunneli või muule seinale (harilikult loata) tehtud kiri või pilt) on Eestis levinud nii linnas kui ka maal. Tallinnas ja Tartus on seda peaaegu kõikjal, kuid värvikaid detailseid töid võib näha ka Võrus, Haapsalus ja väiksemates Eesti kohtades. Grafiti on Eestis ebaseaduslik, kuid see on vandalismist kaugemale arenenud ning muutunud austusväärseks ja armastatud kunstivormiks.

Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali Stencibility, Tartu noore kunsti oksjonile on pandud tänavakunstnike Müra2000, MinaJaLydia ja Edward von Lõnguse teoseid, ning originaalšabloone on ostnud Tartu kunstimuuseum.

Vabakäe grafiti on Tallinnas palju levinud, Tartu on tuntud oma hästi ettevalmistatud kunstiteoste poolest. Tartu on eesti kultuuripealinnaks nimetatud ja tänavakunsti kontsentratsioon märgatavalt kõrge. Sa ei pea vaatama kaugele, et leida erinevaid stiile grafitist. Mõned seinamaalingud on seal olnud aastaid ja on muutunud linna maamärkideks.

Grafitid sildade all

Üks kindel koht, kus näha uut tänavakunsti, on sildade all. Kõige rohkem grafitikunsti leidub Tartus Sõpruse ja Vabaduse silla all. 2022. aastal valmis Eesti-Soome sõbrasuhte märgiks Sõpruse silla alla 500- ruutmeetrine tänavakunstiteos. Töö autoriteks olid Tartu ja Tampere noored. "Pole mingi saladus, et spreikunst pakub paljudele noortele huvi, aga kui seda huvi keegi ei märka või sellest ei hooli, läheb see huviline noor poodi ikkagi ning ostab sealt spreivärvipudeli, sodib kuhugi oma nime või sirgeldab rõveduse," kommenteeris kunstiteose tähtsust maalingu produtsent Piritta Suominen.

Kuulsaimad Eesti tänavakunstnikud

Edward von Lõngus

Edward von Lõnguse "kannahabe ja nõiakütt"

Üks Eesti kuulsamaid tänavakunstnikke kannab väljamõeldud nime Edward von Lõngus. Tema töö hõlmab paljusid müüre Eesti suuremates linnades ja seda saab tunnustada tema allkirjašabloon tehnikaga, sageli monokromaatilistes toonides. Eesti rahvateemad ning popkultuur ja poliitika on sageli tema alamad. Nagu paljud silmapaistvad tänavakunstnikud, varjab ka Edward von Lõngus oma identiteeti, kuna tema tegevus on seadusega keelatud. Ta ütleb siiski, et tema kohtumised politseiga on olnud suuresti positiivsed, kusjuures üks politseinik isegi julgustas teda veel võimsamat kunsti tegema! Ka Soome politseinikud jätsid ta peale kiiret visiiti silla alla oma kunsti edasi tegema, kui tuli välja, et tegemist polegi tagaaetava kurjategijaga. Vähesed inimesed teavad Edward von Lõnguse tõelist identiteeti, kuid see ei ole takistanud teda kiitmast traditsioonilisi kunstiasutusi nagu Tartu Kunstimuuseum, kes ostis osa oma tööst nende kollektsiooni.

"Kõige suurem imetluse vorm on jäljendamine. Kõige ilusam tagasiside on see, kui keegi kasutab minu loomingut oma mõtete edastamiseks sarnasel viisil nagu mina kasutan teiste autorite loomingut," on nentinud Edward von Lõngus intervjuus "Pealtnägijaga".

GUTFACE

GUTFACE on lowbrow kunstnik, keda võib kohata nii silla all joonistamas, stuudios puulõikeid tegemas või autoga ringi kruiisimas pagas ikka ja jälle värvipotsikuid täis. Kunstniku tänavakunsti teoseid leiab linnades üle Eesti, kuid ka näiteks Berliinis, Aberdeenis ja Portos. Tema töödes lõimuvad nii tema loomulik uudishimu ja isiklikud kogemused kui ka lustakad ja jõulised vormid ning värvid. Kuigi ta tegi alguses väiksemaid ja peidetuid töid, liikus ta peagi suurejoonelisemate teoste juurde ning hakkas katsetama erinevate meediumitega (skulptuur, installatsioon jne). . GUTFACE on teinud ühe Tartu legendaarseima rooftopi ning viimati üllatas fänne tänavakunsti animatsiooniga, kus iga tänavale kleebitud kleeps oli animatsiooni üks kaader. Teda paelub kompositsiooni, vormi ja sümbolismiga mängimine ning ta tihtipeale viitab oma töödes vanadele mütoloogiatele.

KAIRO

KAIRO on iseõppinud kunstnik, kes peab oma loometee alguseks 2009. aastat. Kunstnikuna kasutab ta enese kohta meelsasti terminit naivist, mis sobib hästi kirjeldamaks tema tööde värvikirevust, detailirohkust ja teatavat ükskõiksust anatoomia, ruumi ja muu sellise realistliku kujutamise suhtes. Loomulikult ka viitena ametliku kunstihariduse puudumisele. Kairo on tuntud selle poolest, et värvis Supilinnas kõik oma kodutänava elektrikapid suursugusteks maalideks. Ei takistanud teda see, et ta tegutses omaalgatuslikult ega ka vankriga kaasas olev sülelaps. Kairo kujutab tihtipeale oma maalidel autobiograafilisi lugusid rahalistest raskustest, eneseteostuse ja emaduse põrkumisest, memento morist ja isiklikust habemega meesmuusast.

Stina Leek

Stina Leek on noor ja vihane vabakutseline kunstnik, kunstirühmituse Ajuokse algataja ning maaaluse kunstiringi eestvedaja. Tema tööd tunneb ära paksu lookleva joonegraafika ning rohkete silmamunade järgi. Kui end stilistiliselt kuskile paigutama peaks, nimetaks ta end lowbrow kunstnikuks. Stina näitas nii mõnelegi vanale tegijale silmad ette 7-osalise tänavakunsti koomiksiga, kus iga järgmist sammu tuli üle Tartu linna otsida, et kokku saada tervik. Tema jaoks on tänavakunst suhtlus ilma otsese kontakti ning näota - iga introverdi unistus. See on kommunikatsioon teiste tänavakunstnike, töid ümbritseva ruumi kui ka seda ruumi läbivate inimestega. Stina rõhutab, et tema sõnumit kannavad nii loodud visuaalsed elemendid kui teoseks valitud koht - mõnikord vajavad need süvenemist, kaasa mõtlemist ning teine kord isegi otsimist. Kuigi Stina suhe tänavakunstiga on veel värske ja toores, on see ilmselgelt meant to be.

k2rte

k2rte on illustraator, öötöö meister ja kohvisõltlane. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2012 aastal ja on hariduselt graafiline disainer. Tema töid on mõjutanud psühhedeelne 70ndate sci-fi kunst, anime, koomiksid ja loodus. k2rte mängib erinevate meediumite ja formaatidega - neid eksperimente võib kohata nii kleepsudel, tossudel, seintel ja paberil, kuid peamiselt ekraanil, kus ta regulaarselt oma töid ja protsessi läbi Instagrami jagab. Ta leiab inspiratsiooni igapäeva olmest, ulmekirjanduse suurtest ideedest, tänavakunstist, kleepsukultuurist, 70ndate psühhedeelsusest ning looduse imelistest veidrustest. Stencibility tänavakunstifestivali raames on ta Tartus teostanud kolm seinamaali ja tema lemmik linnaosa on Supilinn.

Eestlaste fraasid tänavakunstist

"See on sisemine tung, mis ajab ainsal laste vabal õhtul omaette maailma.Töö jääb aga seisma, sest politsei hiilib selja taha ja küsib, kas luba on. Muidugi ei ole! Värskes õhus maalimine on su tervisele hea ja see elektrikapp lausa hüüdis su nime." -KAIRO

"See on naiivne enesekindlus parkida auto keset päeva otsa suure silla alla, et üks pirakas maalritöö seina rullida. Pooltund hiljem astub ligi politsei ja uurib, kas luba on. Loomulikult mitte! See koht paistis nõnda tühi ja kõle, et ise kutsus kunsti kaela."

"Kunsti inimeste eest galeriidesse ärapeitmine on see, mida mina nimetaksin kriminaalseks aktiks." -Edward von Lõngus

"Tegutse südametunnistuse, mitte seaduse järgi!" -Sirla

"Tartu tänavakunst on ootusärevus, et saaks juba südaööl ratta sadulasse hüpata ja kamba sõpradega kokku saada. Kõigil on kottis midagi erinevat: kleepsud, spreipurgid, tapeedikad, värvirullid, akrüülvärv, markerid. Valid koha ja palud mõttes, et sa ei satuks kokku härra Politseinikuga."

"Kui ei meeldi, tee üle ja tee paremini." -Sirla

"Avalik ruum kuulub kõigile." -Sirla

"Kui sügavat & tähenduslikku kontseptsiooni tahad, pead selle ise välja mõtlema” -Stina Leek

"Inimeste paigutamine sinna, kus on kunst, on palju keerulisem kui kunsti paigutamine sinna, kus on inimesed." -Edward von Lõngus

Vaata ka

• Grafiti
• Edvard von Lõngus
• Tartu Kunstimuuseum

Välislingid

• graffiti.ee - Blogi
• Tänavakunst - kunstiajalugu (weebly.com)