Hirvli
| Hirvli | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
11,5 km² (2020)[1]  |
| Elanikke | 85 |
|
| |
| EHAK-i kood |
1877[2] |
| Koordinaadid | 59° 26′ N, 25° 33′ E |
  | |
 | |
Hirvli on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.
Küla nimest ja kuuluvusest[muuda | muuda lähteteksti]
Taani kuninga Valdemari 1219.-1220. a. maaraamatu andmetel oli tollase nimega Irmari külas 8 adramaad. Tollal kuulus küla Ojamaalt tulnud tsistertslastest munkadele nagu ka Sigula, Kahala, Kullava, Uuri, Kalamäe ja Kolga küla. 1259. a. läks küla lääniisand Saxo omandusse, 1346. a. ordule (kogu Põhja-Eestiga). Küla hilisemad nimekujud on olnud Hermel või Harmel. 1637 ühendati küla Kolgaga. 1683. a. oli talusid külas 16. 1844. ja 1871. a. on küla nimetatud Hirmliks, Eesti Vabariigi ajal enne teist maailmasõda kohandati see Hirvliks.[3]
Hirvli kool ja lauluselts[muuda | muuda lähteteksti]
Varem on Hirvli külas olnud kool. Kuusalu kirikukroonika andmetel pühitseti Hirvli külas asunud Kolga kool 6. detsembril 1867.[4] Samal aastal asus Hirvlis koolmeistrina tööle Hans Fromm, kes moodustas kooli juurde ka lauluseltsi. 1868. aasta sissekandest loeme: "Meie lauluseltsid, eriti Hirvli selts koolmeister Frommi juhatuse all, tegid rõõmustavaid edusamme. Nii mõnigi keeruline muusikapala kanti ette suure osavusega ning pidupäevadel rõõmustab kaunis laul kogudust ja ülendab meeli. - Jaanipäeva paiku suutis Hirvli selts anda Loksal isegi kirikukontserdi, mille tulu oli määratud Hirvli koolile oreli muretsemiseks."[4]
1869. aastal osales Hans Fromm koos veel 10 mehega Kuusalu kihelkonnast esimesel üldlaulupeol Tartus. Laulupeo rongkäigus oli Kuusalu esindus ainuke meeskoor Harjumaalt.[5] Laulupeole mindi 1867. a. asutatud Kuusalu muusikaseltsi lipu all. Sellest arvestab oma tegutsemise ajalugu Kuusalu meeskoor.
1897. aastal ehitati valla kulul koolimaja vundamendile uus maja, muudeti ainult ruumide paigutust. 1919. aasta sügisel muudeti senine 3-klassiline kool 4-klassiliseks algkooliks. 1928. aastal muudeti kool viie ja 1929. aastal kuueklassiliseks kolme klassikomplektiga algkooliks. 1929. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust arhitekt Edgar Velbri plaani järgi. Uus koolimaja õnnistati 22. detsembril 1929.
Aastail 1929–1950 oli Hirvli kool 6-klassiline, 1950–1970 4-klassiline, 1971–1971 2-klassiline. Õppeaastal 1970/1971 õppis koolis 7 õpilast. Kool likvideeriti 1971. aastal.[6]
1984. aastal põles Hirvli uus koolimaja maha, sellest on säilinud vaid vundament, hiljem on selle juurde pandud mälestuskivi. Hävinud koolimaja ase on kasutuses külaplatsina. Vundament ja selle trepp sobivad külapidudel välilavaks.4 Vanas koolimajas tegutses kuni 2018. a-ni raamatukogu. Praegu on see eraomanduses.
Raamatukogu ja segakoor[muuda | muuda lähteteksti]
Raamatute laenutamine algas Hirvli külas Vanarebase talus 1917. a., kui moodustati Edasi Selts. Hiljem koliti Vanakõrtsi tallu. 1924/1925 nimetati Edasi Selts ümber Hirvli Raamatukogu Seltsiks.
1929. a., kui valmis uus koolimaja, kolis raamatukogu selle II korruse ühte tuppa. Raamatukogu juhatajaks ja tehniliseks korrastajaks sai Peeter Paavel.
Alates 1928. a-st tegutses seltsi juures segakoor, mille juhatajaks oli kuni 1933. a.-ni Richard Sturm (pärast eestindamist Tormis, helilooja Veljo Tormise isa). Õpiti laulupidude ja -päevade laule, esineti koos teiste Kuusalu kihelkonna kooridega pidudel ja Kuusalu laulupäevadel. Kooril oli oma hõbekirjadega valge siidist lipp.
Peale Richard Tormise lahkumist juhatas mõnda aega koori tema vend Valter Tormis. Valmistati ise Kuusalu kandi rahvariided ja1938. a. käidi Tallinnas üldlaulupeol.[7]
Kogudus[muuda | muuda lähteteksti]
Vaimulikke koosoolekuid on Hirvlis vanemal ajal peetud mitmes talus: Nõmme-Jaanil, Lombis ja Kabakus. 1930. aastate teisel poolel said Kabaku peremees Kristjan Rahurand ja tema naine Johanna Rummu-Valkla Baptistikoguduse liikmeteks ja hakkasid oma kodus regulaarselt koosolekuid pidama. Pärast Nõukogude võimu tulekut hakati tegema takistusi selliste koosolekute läbiviimisele. Nõuti, et peab olema ametlik kogudus ja kindel ruum, mida ei tohi kasutada muuks otstarbeks. Nii moodustatigi 1945. a. Kabaku talus Kolga kogudus ja Kristjan Richard Rahurand (1898-1983) sai selle pastoriks. Kogudus eksisteeris ametlikult 1975. a-ni, mil moodustati Loksa Baptistikogudus. Kolga-Kabaku jäi tööpunktiks. Tänapäeval on see Valkla Baptistikoguduse tööpunkt ja jumalateenistused toimuvad kord kuus.
Ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]
Hirvli külas asuvad Hirvli Saeveski OÜ ja piimafarm Karukämmal OÜ,[8] mille kari koosneb Eesti maatõugu veistest.
Hirvli küla aadressil on registreeritud TRABIFLEX OÜ, mis tegeleb Keilas hüdraulikatoodete jae- ja hulgimüügiga.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Karjatse, Aita (1990). Hirvli küla ajaloost I. Tallinn: kirjastuseta. Lk 3-4.
- ↑ 4,0 4,1 Die Kirchenkronik von Kusal / KUUSALU KIRIKUKROONIKA 1837-1914. Kuusalu: EELK Kuusalu Laurentiuse Kogudus. 2014. Lk 213. ISBN 978-9949-33-697-5.
- ↑ "Harjumaa 3 august 2007 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 5. juunil 2024.
- ↑ "Hirvli küla: Hirvli KOOL". Hirvli küla. Vaadatud 5. juunil 2024.
- ↑ "Hirvli küla: Hirvli KÜLA". Hirvli küla. Vaadatud 6. juunil 2024.
- ↑ Ülle Tamm (04.05.2017). "Karukämbla farm sai parima maakarjakasvataja rändkarika". Sõnumitooja.
Alevikud: Kiiu | Kolga | Kuusalu
Külad: Allika | Andineeme | Aru | Haavakannu | Hara | Hirvli | Ilmastalu | Joaveski | Juminda | Kaberla | Kahala | Kalme | Kasispea | Kemba | Kiiu-Aabla | Kodasoo | Koitjärve | Kolga-Aabla | Kolgaküla | Kolgu | Kosu | Kotka | Kupu | Kursi | Kuusalu | Kõnnu | Külmaallika | Leesi | Liiapeksi | Loksa | Murksi | Mustametsa | Muuksi | Mäepea | Nõmmeveski | Pala | Parksi | Pedaspea | Pudisoo | Põhja | Pärispea | Rehatse | Rummu | Salmistu | Saunja | Sigula | Soorinna | Suru | Suurpea | Sõitme | Tammispea | Tammistu | Tapurla | Tsitre | Turbuneeme | Tõreska | Uuri | Vahastu | Valgejõe | Valkla | Vanaküla | Vihasoo | Viinistu | Virve