Mine sisu juurde

Juhend:Õppekäik (Vormindamine)

Allikas: Vikipeedia
Sissejuhatus   Muutmine   Vormindamine   Lingid   Viitamine   Arutelulehed   Pea meeles   Kokkuvõte    

Vikipeedia artikli vormindamine erineb veidi teksti vormindamisest teistes tekstitöötlusprogrammides. Redigeerimisaknas nähtav tekst on hoopis erinev sellest, mida pärast salvestamist artiklis näha võib. Vikipeedia kasutab lehekülje kujunduselementide saavutamiseks tekstilisi koode.

Rasvane ja kaldkiri

Kõige lihtsamad vikivorminduse viisid on kaldkiri ja rasvane kiri. Sellise vormingu saavutamiseks pannakse tekst mitmekordsete ülakomade vahele ('):

Sina trükid Tulemus
''kaldkiri'' kaldkiri
'''rasvane kiri''' rasvane kiri
'''''rasvane kaldkiri''''' rasvane kaldkiri

Vikipeedia artiklid algavad reeglina märksõnaga paksus kirjas. Näiteks artikkel Toomas Hendrik Ilves algab nii:

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president.

Kaldkirjas kirjutatakse tsitaatsõnad. Kui artikli märksõna on tsitaatsõna, siis kasutatakse artikli alguses rasvast kaldkirja.

Pealkirjad ja alapealkirjad

Pealkirjad ja alapealkirjad aitavad artikli teksti liigendada. Kui artikkel on pikk ja/või seal on kirjeldatud kaht või enamat alateemat/aspekti, on parem jagada tekst lõikudeks ja lisada pealkirjad.

Pealkirju moodustatakse nii:

Sina trükid Tulemus
==Pealkiri==

Pealkiri

===Alapealkiri===

Alapealkiri

Kui artiklis on vähemalt neli pealkirja, moodustub automaatselt sisukord. Katseta pealkirjade moodustamist liivakastis!

Lisateavet artiklite ülesehituse ja vormistuse kohta vaata leheküljelt Vikipeedia:Vormistusreeglid.

HTML

Vormindamisel saab kasutada ka HTML-koodi, näiteks värvuste määramiseks ja tabelite vormistamisel. Kuid Sa ei pea HTML-i oskama, artiklite vormindamisel saad selletagi hakkama.

Vormindamise kohta vaata lisateavet redigeerimisjuhendist ja spikrist.
Katseta liivakastis!
Jätka õppekäiku linkidega