Mine sisu juurde

Mikk Targo

Allikas: Vikipeedia

Mikk Targo (sündinud 18. detsembril 1959) on eesti muusik ja helilooja.

Mikk Targo on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Koolipõlves tegeles Mikk Targo sulgpalliga ja kuulus NSV Liidu noortekoondisse.[1]

Targo on olnud Tallinna 7. Keskkooli ansambli Wedro ning ansamblite Muusik Seif ja Mobile trummar, mänginud ansamblites Uus Generatsioon, Vitamiin ja Mahavok löökpille ning Vitamiinis ka laulusolistina mõne pala laulnud. 1981. aastal moodustas ta ansambli Sunshine Reggae Surprise Band, mille solist oli Kongo päritolu Antonio Malanda. 1980. aastate teises pooles mängis ta Marju Läniku saateansamblis Kontakt.[viide?] Olnud ka üks ansambli 2 Quick Start asutajaliikmeid. Mänginud ansamblites Jam, Code One, Monument, Teravik ning Sergei Manukjan ja Villu Veski bänd.

Ta on olnud Tartus aastatel 2012–2016 igal suvel toimunud popkooripeo põhikorraldaja (produtsent ja kunstiline juht).

Targo loodud poplauludest on tuntuim "Karikakar", mille Raadio 2 kuulajad valisid 2017. aastal rahvahääletusel saja aasta hiti edetabelis esikohale.[viide?]

Töö Eesti Autorite Ühingus ja muusikaprojekt "Muinaslugu sinilinnust"[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1991–2020 oli Mikk Targo Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimees.[2]

2010. aastatel oli ta Eesti Autorite Ühingu 25. aastapäeva tähistava muusikaprojekti "Muinaslugu sinilinnust" ("Estonian Evergreens") eestvedaja. Projekti eesmärk oli esitleda Eesti publikule uues kuues meie estraadi- ja džässlaulude paremikku kuuluvaid viise ning viia sõnum selle lauluvara olemasolust laia maailma.

18 uues muusikalises kuues (uute töötluste ja esitajatega) pala ilmusid CD-plaatidel “Muinaslugu sinilinnust” (2016 ja 2017) ja selle ingliskeelsel sõsarplaadil “Estonian Evergreens” (2016). Valikusse kuulusid Arne Oidi, Ülo Vinteri, Gennadi Podelski, Eino Tambergi, Hans Hindpere, Evald Vainu, Leo Normeti, Uno Naissoo, Valter Ojakääru, Raimond Valgre, Uno Loobi ja Kustas Kikerpuu laulud, mida esitavad Sofia Rubina, Karl-Erik Taukar, Kaire Vilgats, Ott Lepland, Maarja, Koit Toome, Laura, Uku Suviste, Elina Hokkanen, Liisi Koikson ja Susanna Aleksandra. Laulud valis paljude võimalike seast välja rahvusvaheline žürii, arranžeeringute autor on saksa helilooja Lutz Krajenski ning helisalvestised tehti Lutz Krajenski Studio Big Bandiga.[3]

Laulud kõlasid ka 2016. aastal toimunud kontserdil "Muinaslugu sinilinnust". Viies samanimelises ETV telesaates ja kahes raadiosaates tutvustati muusikapalade arranžeerimise loomingulist protsessi.[4]

Tegevus poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

Mikk Targo kuulub alates 2022. aastast erakonda Isamaa.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) 76 häält ning ei osutunud valituks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2022. aastal pälvis ta Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse.[viide?]

Laule[muuda | muuda lähteteksti]

  • "On küll hilja" – esitaja Code One
  • "Ma olen ju naine" – Marju Länik
  • "Sa haara kinni mu käest" – Tõnis Mägi
  • "Nüüd võin taas" – Code One
  • "Sellest saab meie suvi" – Code One
  • "Ma tänan sind" – Anne Veski
  • "Head uut aastat" – Marju Länik
  • "Neiu mustas kleidis" – 2 Quick Start
  • "Kellel peatub minu pilk" – Marju Länik
  • "Kui sul on raske" – Marju Länik
  • "Ma tulen, sa lähed" – Marju Länik
  • "Metsaneid" – Tõnis Mägi
  • "Olen rong" – Marju Länik
  • "Vikerkaar" – Code One
  • "Ma varjuna kannul sul käin" – 2 Quick Start
  • "Mäng" – Marju Länik
  • "Soovin sulle head" – Code One
  • "Tõmba juhe välja seinast" – E-Miljon

Raamat[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mikk Targo "Sa haara kinni mu käest!" Koostanud Verni Leivak. Tallinn, Varrak 2022.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Mikk Targo ema oli Leelo Kõlar, isa oli Guido Targo (1926–2008) ja vanaisa oli Riho Päts.[5] Tema üks poolõde oli Kaja Kõlar ja teine poolõde on Ele Kõlar ning poolvend on Paap Kõlar, nende isa Erich Kõlari poeg teisest abielust Jelena Poznjak-Kõlariga on Margo Kõlar.

Mikk Targo lükkas 2022. aastal Vikerraadio intervjuus ümber levinud eksiarvamuse ning kinnitas, et ta ei ole kunagi olnud Marju Läniku elukaaslane.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]