Assamalla lahing
Assamalla lahing on müütiline lahing, mida on mainitud rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Assamalla lahingust on juttu eepose seitsmeteistkümnendas loos (Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants).
Peale varasemaid heitlusi vaenlastega õitses Eesti radadel seitse suve rahu ja õnn. Olevipoeg, Alevipoeg ja Sulevipoeg ehitasid igaüks ühe linna, mis oleksid ka varjupaigaks sõja ajal. Siiski lõppes rahuaeg ning vaenuväed jõudsid Viru randa. Vaenlase tulekust anti teada Kalevipojale Lindanisas. Kalevipoeg ratsutas koos sõpradega vaenlasele vastu, abiväeks oli tal sõdalasi Virust, Kuressaarest, Soomest ning saartelt. Viru laiadel väljadel olid vaenlased kui suur sipelgate pesa, nad olid maad laastanud ja riisunud. Kalevipoeg sõitis hobusel kõige tihedamasse sõdalaste hulka ning ta puistas vaenlaste päid kui lehti lepikus.
- Virnas katsid surnud välja,
- Kehad kuhjas künkaida,
- Mitmes kohas kasvid mäeksi
- Surnurünkad sambelilla;
- A s s a m a l l a s hangusivad
- Kümme tuhat kooljakeha. [1]
Vaenlastest poleks ükski pääsenud, kuid Kalevipoja hobu hukkus rabas. Seepeale kutsus vägilane kaaslased vaenlase jälitamiselt tagasi ning otsustati sõjasaak jagada ja võidusõnumid kodukohtadesse viia.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]