Assamalla
| Assamalla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
8,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
102 (1.01.2019)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
1410[3] |
| Koordinaadid | 59° 14′ N, 26° 16′ E |
  | |
 | |
Assamalla on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas. Seda on rahvasuu kutsunud ka Porikülaks.[4]
Eepose "Kalevipoeg" 17. loos kirjeldatakse ohvriterohket Assamalla lahingut, milles võõrvallutajate vägi puruks löödi. Ei ole teada, kas sealkandis on ka tegelikult selline lahing toimunud. Oletatakse, et Assamalla piirkonnas on võinud aset leida lahing muistsete eestlaste ja skandinaavlaste vahel.[5]
Külas tegutseb Assamalla raamatukogu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vanimad arheoloogilised mälestised Pandivere kõrgustiku äärealadelt pärinevad teisest ja kolmandast sajandist, mis viitab sellele, et Assamalla võis olla asutatud juba neljandal sajandil.[6]
Assamalla oli 13. sajandi alguses kaheksateistkümne adramaaga küla.[6]
Assamalla asukoht Tarvanpää ja Tarbatu ühendustee ääres tähendas, et Assamalla ei jäänud puutumata ühestki Virumaale tehtud sõjaretkest, mille tõttu on see mitu korda maha põletatud.[6]
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli Assamallas 28 talu, 13 vabadikusauna, vallamaja ja koolimaja.[6]
Põllumaade kruntimine suunas enamiku vabadikkudest ja osa taludest küla äärealadele. Nii tekkisid Koplitaguse, Koiduküla, Seeneküla ja Vadiküla.[6]
Olulisi muudatusi tõi kaasa 1940. aastal kehtestatud kommunistlik režiim – peresid oli umbes kolmandiku võrra vähem, sest sellel ajal hakkas eestlaste vangistamine ja vangilaagritesse saatmine. Kui välja arvestada paar maja ristmikul on küla põhjaots praeguseks täielikult hävinud.[6]
Asamalla kool[muuda | muuda lähteteksti]
Haridust hakati Assamallas esimest korda andma Separi talukambris, kus 1851. aastal õpetas lastele lugemist, kirikulaulu ja käske Joosep Hammelmann.[6]
Praegusele Kooli talu krundile ehitas Porkuni mõis 1852. aastal koolimaja. Selles rehielamus oli suur eeskamber, milles toimus õppetöö, ja kitsas tagatuba, mis oli klassiruumist laudseinaga eraldatud.[6]
1852. aastal võeti õpetajaks tööle Johannes Friedrich Sommer.[6]
Assamalla kooli viimane õpetaja oli 1962-1963. aastatel Elli Kasemaa. 1963. aastal Assamalla kool suleti, hoonet kasutati tööliste elamuna, sööklana ja lõpuks laudana.[6]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Assamalla tasased pinnavormid on moodustunud moreenist.[6]
Assamalla suurim mägi on Salumägi, mis jääb ristmikult, kus lõpeb Lasila tee, loodesse. Seda tuntakse ka Sadulamäena. 400 meetri pikkune Kaevura mägi, mida on II maailmasõja lõpust alates hüütud Varesmäeks, asub Assamallas. Külas asub ka Kabelimägi, tõenäoliselt on tegemist vana matmiskohaga.[6]
Assamallas asuvad veel järgmisel mäed: Risumägi, Treiali küngas, Värava küngas, Jõesuumägi, Otimägi, Rajamägi, Jaani-Antsu mägi, Algne Varesmägi, Koplimägi ja Veskimägi.[6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Vana munakivitee Assamalla külas -
Mälestuskivi 770 aastat Assamalla küla kirjalikust esmamainimisest -
Assamalla raamatukogu
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Kivi, J; Kusmin, T; Kärner, K; Leer, H; Ljas, K; Maipuu, M; Metsman, M; Niilo, U; Orusalu, M (2010). Lääne-Virumaa Pärandkultuurist.
- ↑ Mõtistklusi Kalevipojast ajamatkad.ee
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 Leppik, E (1996). Assamalla. Kohtla-Järve.
