Maa-Lääne praostkond

Allikas: Vikipeedia

Maa-Lääne praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis. Aastal 1921 ühines ta Ranna-Lääne praostkonnaga Lääne praostkonnaks[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1627. aastal nimetas Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius, Eestimaal ametisse Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile allunud maapiirkondade praostid: Harju praostkonda, Järva praostkonda, Viru praostkonda, Maa-Lääne praostkonda, Ranna-Lääne praostkonda.

18. sajandi viimasel veerandil, pärast asehalduskorra kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- (Põhja-Eestis igas kreisis, sh: Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond).

20. sajandi alguses olid Maa-Lääne praostkonna kirikukihelkonnad Haapsalu kreisis Läänemaal: Kullamaa kihelkond, Märjamaa kihelkond, Lihula kihelkond, Vigala kihelkond, Mihkli kihelkond[2].

EELK Maa-Lääne praostkonnas Lääne maakonnas olid järgmised kogudused:

Praostid[muuda | muuda lähteteksti]

vt. Maa-Lääne praostid

Viited[muuda | muuda lähteteksti]