Ranna-Lääne praostkond

Allikas: Vikipeedia

Ranna-Lääne praostkond oli luteri kiriku praostkond Eestis. Aastal 1921 ühines ta Maa-Lääne praostkonnaga Lääne praostkonnaks[1].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1627. aastal nimetas Rootsi kuningas Gustav II Adolfi poolt Eestimaale kohalikku kirikuelu reformima saadetud Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius, Eestimaal ametisse Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile allunud maapiirkondade praostid: Harju praostkonda, Järva praostkonda, Viru praostkonda, Maa-Lääne praostkonda, Ranna-Lääne praostkonda.

18. sajandi viimasel veerandil, pärast asehalduskorra kehtestamist (1784–1796) moodustati eraldi praostkonnad Eesti- (Põhja-Eestis igas kreisis, sh: Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond).

20. sajandi alguses olid Ranna-Lääne praostkonna kirikukihelkonnad Haapsalu kreisis Läänemaal: Karuse kihelkond, Hanila kihelkond, Haapsalu linna khk, Ridala kihelkond, Martna kihelkond, Nigula kihelkond[2].

EELK Ranna-Lääne praostkonnas olid järgmised kogudused:

Ranna-Lääne praostid[muuda | muuda lähteteksti]

Vt. Ranna-Lääne praostid

Viited[muuda | muuda lähteteksti]